EKRE ja Wagneri grupi väidetav koostöö

Kuvatõmmis Politico artiklist

Politico avaldas eile pika artikli kurikuulsa Wagneri grupi rahvusvahelisest mõjust, milles on muu hulgas tsiteeritud Balti kaitsekolledži teadurit Viljar Veebelit, kes väidab sisuliselt kindlas kõneviisis, et EKRE ja Wagneri grupp ongi teinud juba koostööd, mis algas siis nähtavasti enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, mille tulemusel pääses EKRE esindajana europarlamenti teatavasti Jaak Madison, kes kandideerib nüüd nende esinumbrina Järva- ja Viljandimaal. Madison ise on jõudnud selliseid väiteid küll juba naeruvääristada, aga asi on ikkagi üsna ebaselge, mistõttu saatsin nüüd Veebelile alljärgneva järelepärimise.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Viljar Veebel
Teema: EKRE ja Wagneri grupi väidetav koostöö

Tere!

Tuntud väljaande Politico eilses artiklis Wagneri grupi mõjust tsiteeritakse teie lauset, millest nähtub nagu oleks EKRE alustanud tõepoolest koostööd nimetatud grupeeringuga. Kas see tsitaat on korrektne? Ja kui on, siis millel teie vastav väide põhineb? On see lihtsalt oletus ehk kuulujutt või omate tõesti mingeid kindlamaid tõendeid?

Soovin saada selle kohta lähemat infot, sest ma olen ise nüüd üksikkandidaadina valimistel osaledes propageerinud ideed moodustada pärast neid valimisi nn. rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuuluvad nii Reformierakond kui ka EKRE. Minu hinnangul oleks see nüüd vajalik ühiskonnas poliitilise polariseerumise vähendamiseks, et Eesti suudaks seista praeguses julgeolekuolukorras paremini vastu välistele ohtudele. Kui peaks vastama tõele, et EKRE teeb tõesti koostööd sellise grupeeringuga, siis see kalkulatsioon loomulikult enam ei kehti.

Oleksin väga tänulik, kui seda asja nüüd veidi selgitaksite. Kõige parem, kui avaldaksite kogu teile teadaoleva info EKRE ja Wagneri grupi väidetava koostöö kohta, mida te saate avalikustada, sest paljudes kodanikes on see küsimus tekitanud nüüd suurt ärevust ning asi vajaks kiiremas korras täpsustamist, et õhku ei jääks mingit ebaselgust.


Kui sel teemal midagi täpsemat selgub, siis täiendan seda postitust. Esialgu jään äraootavale seisukohale. Kui need väited EKRE ja Wagneri grupi koostööst peaks leidma kinnitust, siis tuleb lugeda minu valimisprogrammi see osa, mis puudutab vajadust moodustada EKRE osalusel rahvusliku ühtsuse valitsus, loomulikult kehtetuks.

TÄIENDUS: EKRE tegi hagihoiatuse, milles nõuab “rahvusvahelisele väljaandele Politico valeandmeid esitanud Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebelilt ja erakonna suunal laimu levitanud Eesti meediaväljaannetelt valeväidete ümber lükkamist ja vabandamist” enne e-hääletuse ja eelhääletuse algust 27. veebruaril. Eesti Päevaleht avaldas pärast seda pikema jätkuloo, millest nähtub, et Prigožini võrgustik üritas viia eurovalimiste eel sotsiaalmeedias tõesti läbi kampaaniat EKRE toetuseks, kuid samas ei selgu, kas erakond sellest ise midagi teadis. On võimalik, et see mõjutuskampaania oli lihtsalt osa venelaste üldisest suunast toetada eurovalimistel euroskeptilisi jõude ning mingit otsest koostööd tegelikult ei toimunud – vähemalt ei ole avaldatud seni tõendeid, mis selle toimumist kinnitaksid.

ERR-i valijakompass

ERR-i valijakompassi koostamisel järgiti halba tava jätta üksikkandidaadid kõrvale, kuid minu vastused selle küsimustikule leiab siit. Erakondade vastused panid kompassi koostajad kokku nende programmide, pressiteadete ja muude mõtteavalduste põhjal.

  1. Tööjõumaksude alandamiseks tuleks kehtestada kinnisvaramaks

Minu vastus: Ei, ma ei poolda kinnisvaramaksu kehtestamist.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult –
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Reformierakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Parempoolsed
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Suuremat palka teenivate inimeste tulumaksumäär peaks olema kõrgem

Minu vastus: Jah, ma pooldan üleminekut astmelisele tulumaksule, mille puhul kasvab tulumaksuvaba miinimum ja alaneb keskmist ning sellest väiksemat palka saavate inimeste maksumäär, kuid kehtima hakkavad kõrgemad maksumäärad kõrgepalgalistele inimestele, sealhulgas riigikogulastele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Eestis tuleks langetada toiduainete käibemaksu, isegi kui see vähendab riigieelarve tulusid

Minu vastus: Jah, see ei pruugi viia hindade langemiseni, kuid aeglustaks kindlasti nende kasvu, andes samas toidutootjatele tagasi vajaliku puhvri, mis vähendaks nende pankrotiohtu ja vajadust riiklike toetuste järele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE, Keskerakond
Pigem nõustun – Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Isamaa
Ei nõustu üldse – Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Tervishoiusüsteemis peaks panema suurema rõhuasetuse indiviidi isiklikule vastutusele

Minu vastus: Sõltub sellest, mida selle all täpselt mõeldakse. Mina pooldan solidaarset ravikindlustust, mis laieneb kõigile, aga samas ka seda, et inimesed peaksid võtma ise suurema vastutuse oma tervise hoidmise eest.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Parempoolsed
Pigem nõustun – EKRE, Isamaa, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Rohelised
Ei nõustu üldse – Keskerakond, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Ühtlase regionaalarengu huvides tuleks vaesemaid Eesti piirkondi aidata järele rikkamate arvelt

Minu vastus: Jah, tasandus- ja toetusfondi kaudu seda ju sisuliselt tehaksegi.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Rohelised
Neutraalne – Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Heitgaaside mahu kontrolli all hoidmiseks peavad kütuseaktsiisid olema kõrgel tasemel

Minu vastus: Kõrged aktsiisid on tingitud pigem vajadusest täita riigieelarvet. Heitgaaside mahu kontrolli all hoidmiseks on vaja eelisarendada ühistransporti.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun – Eesti 200, Reformierakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed
Seisukoht puudub –

  1. Soolise palgalõhe vähendamine Eestis nõuab riigi jõulist sekkumist

Minu vastus: Ma ei poolda riigipoolset sekkumist eraettevõtete palgapoliitikasse, kuid avalikus sektoris tuleks sooline palgalõhe kindlasti jõuliselt kaotada.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Parempoolsed
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kuritegevuse vähendamisel on rohkem abi karistuste karmistamisest kui ennetamisest ja rehabilitatsioonist

Minu vastus: Kuritegevuse vähendamiseks on vaja nii karistusi, ennetamist kui ka rehabilitatsiooni. Karistused peavad olema piisavalt karmid selleks, et need mõjuksid ka heidutavalt, aidates sellega kaasa kuritegevuse ennetamisele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun – Keskerakond
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – Parempoolsed
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Samasooliste kooselu seadustamine oli õige otsus

Minu vastus: Seda näitab tulevik, kui ilmnenud on selle otsuse pikemaajalised tagajärjed. Nagu ütles Deng Xiaoping, kui tal paluti öelda Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeval, mida ta arvab selle suure sündmuse ajaloolisest tähendusest: selle objektiivseks hindamiseks on ajaline distants veel liiga väike.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Keskerakond, Parempoolsed
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kergete narkootiliste ainete isiklikuks tarbeks kasutamine tuleks seadustada

Minu vastus: See nimekiri vajaks täpsustamist. Kui mõeldud on kanepit, siis seda võiks käsitleda sarnaselt tubaka ja alkoholiga, mis on mõlemad rahvatervise seisukohalt kahjulikud, kergesti sõltuvust tekitavad uimastid, mis on küll legaalsed, kuid mille levikut ja kättesaadavust tuleb piirata. Alustades sellest, et keelatakse nende tarvitamine Riigikogu hoones, Stenbocki majas ja üldse kõigil riiklikel üritustel, sealhulgas Eesti Vabariigi saatkondades toimuvatel vastuvõttudel.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun –
Neutraalne – Reformierakond
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Keskerakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub – Parempoolsed

  1. Aborditegemise õigusi Eestis tuleks piirata

Minu vastus: Ei, kuid tuleks püüelda jätkuvalt selle poole, et abortide arv järjekindlalt väheneks, nagu see on toimunud tegelikult juba alates laulvast revolutsioonist.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks lihtsustama välistööjõu sissetoomist

Minu vastus: Ei, viimasel ajal on saabunud Eestisse juba piisavalt välistööjõudu Ukrainast pärit sõjapõgenike näol. Lihtsustada on vaja nende pääsemist Eesti tõõjõuturule.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult –
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kõik Eestis töötavad inimesed peavad olema seadusega kohustatud õppima eesti keelt

Minu vastus: Ei, kuid riik võiks võimaldada tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes neil osaleda soovivad, sealhulgas töötutele ja eestlastele endile. Nii täidaks riik paremini oma põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti keele säilimine läbi aegade.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE, Isamaa
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised
Ei nõustu üldse – Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Eesti kodakondsuse andmist tuleb lihtsustada

Minu vastus: Ei, kuid kindlasti võiks lubada topeltkodakondsust, et alaliselt välismaale elama asunud eestlased ja nende järglased säilitaksid tugevama sideme Eestiga ning Eestisse elama asunud välismaalaste integreerumine meie ühiskonda toimuks sujuvamalt.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond
Pigem nõustun – Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liidu liikmelisusest on Eestile rohkem kasu kui kahju

Minu vastus: Pigem jah. Ma ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, vaid leian, et Eesti võiks mängida aktiivsemat rolli Euroopa Liidu ja selle poliitikate kujundamisel.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – EKRE
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liit peaks karistama liikmesriike, mis rikuvad ühiselt kokkulepitud reegleid

Minu vastus: Nii ja naa. Põhimõtteliselt on vaja, et reeglite rikkumisele ei vaadataks läbi sõrmede, sest muidu jäävadki osad riigid neid rikkuma, luues sellega endale konkurentsieeliseid ja tekitades probleeme ka teistele (mõelgem euroala riikide võlakriisile), aga kõigi nende meetoditega, mida reegleid rikkuvate riikide korrale kutsumiseks välja on pakutud, ma nõustuda ei saa.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Parempoolsed
Pigem ei nõustu – Isamaa
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liit peaks loobuma liikmesriikide ühehäälsuse põhimõttest välispoliitiliste otsuste tegemisel

Minu vastus: Ei, olen kirjutanud sel teemal nüüd juba ühes eraldi postituses. Siinkohal juhin aga tähelepanu sellele, et kuigi ERR-i valijakompassi kohaselt Eesti 200, Reformierakond ja SDE pigem ei nõustu ühehäälsuse põhimõttest loobumisega, ilmneb sellest samast Postimehe risttabelist, millele ERR selle valijakompassi juures nende seisukohtade allikana viitab, et teatud küsimustes peaks seda nende arvates just tegema (selle käsitlemine vastusena “pigem ei nõustu” on minu arvates üsna meelevaldne tõlgendus, mis seab muidugi kahtluse selle valijakompassi usaldusväärsuse laiemalt).

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Parempoolsed, Rohelised
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Reformierakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks loobuma rohepöörde eesmärkidest

Minu vastus: Üldiselt mitte. Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasaaitamine on kõik igati kenad eesmärgid. Konkreetsemaks minnes leiab rohepöörde tegevusplaanist muidugi ka selliseid eesmärke, mis ei ole väga mõistlikud või realistlikud. Selles mõttes võiks mõnest asjast kindlasti loobuda. Kuid see ei tähenda seda, et koos pesuveega tuleks visata välja ka laps ise.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun – Isamaa
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Parempoolsed
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks tuleks lõpetada võimalikult kiiresti

Minu vastus: Jah, võttes seejuures muidugi arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas vajadust omada enne piisavalt alternatiivseid tootmisvõimsusi.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Seisukoht puudub –

  1. Senisest enam tuleks keskenduda jalakäija- ja rattasõbralikuma linnaruumi arendamisele, isegi kui see muudab autoga liiklemist keerukamaks

Minu vastus: Linnaruumi arendamisel tuleb püüelda selle poole, et rahul oleksid nii jalakäijad ja jalgratturid kui ka autojuhid. Liigun ise Viljandi linnas küll enamasti jala, aga need siin läbitavad vahemaad ei ole väga pikad ja mul ei ole (veel?) ka mingeid tervisehädasid, mis liikumist raskendaksid. Äärmiselt oluline on toetada ühistranspordi arengut, sest see on elulise tähtsusega paljude vähemkindlustatud ja vanemate inimeste jaoks, kellel on vaja läbida pikki vahemaid, kuid ei ole autot.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised
Pigem nõustun – Keskerakond, Parempoolsed, SDE
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – EKRE
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Eesti metsa aastaseid raiemahtusid tuleks vähendada

Minu vastus: Jah. Metsandusteemasid puudutasin pikemalt Metsalehe küsimustikule vastates.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Isamaa, Parempoolsed
Pigem ei nõustu – EKRE
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Maksudega kogutud rahast peab senisest suurem osa minema kohalike omavalitsuste eelarvesse

Minu vastus: Jah.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Rohkem riigiasutusi peaksid kolima Tallinnast erinevatesse Eesti maakondadesse

Minu vastus: Võiks küll, kui sellega ei kaasne püsikulude kasvu.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Isamaa, Keskerakond, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – EKRE, Parempoolsed, Reformierakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Rahval peaks olema õigus kohtunikke valida

Minu vastus: See eeldaks nii rahva tunduvalt suuremat õigusteadlikkust kui ka kogu kohtusüsteemi põhjapanevat ümberkorraldamist. Jään pigem skeptiliseks, kuigi põhimõtteliselt ei välista.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Seisukoht puudub – Keskerakond, Rohelised

  1. Vähemuste põhiõigused peavad olema tagatud, isegi kui see tähendab rahva enamuse tahte vastu minemist

Minu vastus: Loomulikult. Põhiõigused peavad olema tingimusteta tagatud kõigile inimestele. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb selgelt, et seal loetletud põhiõigused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. On päris märkimisväärne, kuigi kahjuks mitte üllatav, et lausa pooled erakonnad nüüd selle punktiga täielikult ei nõustunud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Isamaa
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Nõukogude-aegsete mälestusmärkide riigipoolne teisaldamine on õigustatud ka siis, kui kohalik elanikkond seda ei toeta

Minu vastus: Avalikus ruumis asuvate mälestusmärkide saatus peaks olema demokraatlikus riigis kohalike elanike poolt valitud ja nende ees vastutavate kohalike volikogude, mitte mingi salajase valitsuskomisjoni otsustada. Ja seda sõltumata sellest, mis ajast need mälestusmärgid pärinevad või kellele need on pühendatud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Keskerakond
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Parempoolsed, Rohelised

  1. Eesti peaks võimalikult kiiresti minema üle täielikult eestikeelsele haridusele

Minu vastus: Meie põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust, kuid õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Eestis kehtib jätkuvalt vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, mis võimaldab luua vähemusrahvustel rahvuskeelseid või rahvuskultuuri süvaõppega õppeasutusi. Mina sellise võimaluse kaotamist ei poolda, aga järelikult ei toeta siis ka üleminekut täielikult eestikeelsele haridusele. Siinkohal soovitan tutvuda Anni Matsulevitši koostatud kogumikuga “Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940”, millest saab päris hea ülevaate kultuuriautonoomia seaduse rakendamisest sõjaeelses Eestis. Muu hulgas on seal avaldatud 100 aastat tagasi Eestis töötanud vene õppekeelega koolide nimekiri, aga juttu on ka sakslastest, juutidest, rootslastest, lätlastest ja ingerlastest.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Eestis elavatele Venemaa ja Valgevene kodanikele peab jääma õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimistel

Minu vastus: Jah, nagu ma kirjutasin juba oma valimisprogrammis, lähtub poliitikute plaan võtta neilt valimisõigus “kollektiivse karistamise põhimõttest, mis on oma olemuselt sügavalt vastuolus liberaalse demokraatia alusväärtustega. Alaliselt Eestis elavate Venemaa kodanike ühiskonnaelust tõrjumise asemel tuleks püüda neid hoopis rohkem Eesti ühiskonda integreerida, et neist ei kujuneks meie omariikluse suhtes vaenulikult meelestatud Kremli viiendat kolonni.”

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Parempoolsed
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Reformierakond
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Ukraina põgenike riiki saabumist peaks oluliselt rohkem piirama

Minu vastus: Piirata ei ole siin väga midagi. Küsimus on pigem selles, mis neist edasi saab ja kuidas nendega hakkama saada. Selge see, et Eesti vastuvõtuvõime on piiratud ja kedagi siia kutsuda ei maksa, aga piiri põgenike ees siiski sulgeda ei saa.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks jätkama suuremahulise majandusliku abi andmist Ukrainale

Minu vastus: Ukrainale on majanduslik abi kahtlemata väga oluline ja vajalik, aga küsimus on selles, kui suuremahuliselt peaks Eesti seda andma. Minu arvates ei peaks me seadma sihiks jääda riigiks, mis on abistanud Ukrainat suurima protsendiga oma SKP-st, vaid võiksime kasutada osa sellest rahast hoopis Ukrainast saabunud põgenike sujuvamaks integreerimiseks Eesti ühiskonda.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Isamaa
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks suurendama kaitsekulutusi, isegi kui see tähendab eelarve kärpimist muudes valdkondades

Minu vastus: Tegelik küsimus on pigem, mille peale seda raha täpsemalt kulutatakse ning mida selle tõttu konkreetselt kärpida tahetakse. Kaitsekulutuste suurendamine on vajalik, aga tehtavad kulutused peavad olema hästi põhjendatud ega saa tulla iga hinna eest. Tuleb siiski arvestada ka ühiskonna muude vajadustega. Ja ma nõustun tegelikult ka sellega, et Eesti sõjaline abi Ukrainale, mis küündis juba 1%-ni SKP-st, ei saa sellisel tasemel enam kaua jätkuda. See ei ole jätkusuutlik.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem nõustun – Isamaa, Rohelised
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Riigil on õigus pandeemia tingimustes piirata nende õigusi, kes ei nõustu end vaktsineerima

Minu vastus: Mingis ulatuses võib see teatud juhtudel põhjendatud olla, aga nagu mitmed kohtuotsused on nüüd juba kinnitanud, siis kindlasti mitte sel määral ja sellistel asjaoludel, mida me oleme viimastel aastatel Eestis näinud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Reformierakond
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, SDE
Neutraalne – Rohelised
Pigem ei nõustu – Isamaa, Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Tulumaksuvaba miinimumi astmed tuleks kaotada, isegi kui see vähendab riigieelarve tulusid

Minu vastus: Võiks kaotada sel moel, et see ei vähenda riigieelarve tulusid. See tähendab, et tulumaksuvaba oleks kõigile sama summa, aga samal ajal toimuks üleminek astmelisele tulumaksule.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Pigem nõustun – EKRE, Rohelised
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Isamaa, Keskerakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Inimestel peaks olema õigus rahvaalgatuse korras seaduseelnõusid Riigikogu menetlusse esitada

Minu vastus: Loomulikult, see on ju elementaarne.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Rohelised
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Reformierakond
Ei nõustu üldse – Parempoolsed
Seisukoht puudub – Isamaa

  1. Peretoetused kolme ja enama lapsega peredele ei tohiks olla hüppeliselt suuremad toetustest ühe ja kahe lapsega peredele

Minu vastus: Lasterikka pere toetus on põhjendatud selles mõttes, et mida rohkem on lapsi, seda raskem on teha nende kasvatamise kõrvalt täiskohaga palgatööd mõlemal vanemal – sissetulek töisest tegevusest on suuremates peredes, kus vanemad ei saa nii palju karjäärile pühenduda, tõenäoliselt väiksem. Kõige keerulisem on olukord aga ilmselt üksikvanematel. Nii et mõelda tuleks kindlasti nendegi peale, kui jälle toetusi tõstma hakatakse.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

WHO-kriitiline valimiskompass

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, mis koondab sisuliselt senise koroonapoliitika suhtes skeptiliselt meelestatud isikuid, saatis kõigile kandidaatidele omapoolse küsimustiku, mis puudutab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavaid muudatusi maailma tervishoiukorralduses potentsiaalsete rahvatervise riskide haldamiseks.

Seejuures rõhutati, et “vastamata jätmise korral eeldame, et te olete kõigi küsimustega nõus ning lähete tulemuste analüüsis pooldajate gruppi.” Selline eeldus on päris totter. Suur osa kandidaate jätab vastamata enamikele valdkondlikele küsimustikele, mis neile saadetakse, sest nad lihtsalt ei valda teemat.

Ma usun, et umbes 99% neist, kes selle küsimustiku said, ei olnud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades kavandatavatest muudatustest varem üldse midagi kuulnud. Osad ei teadnud võib-olla isegi selliste eeskirjade olemasolust. Mina olin neist plaanidest küll midagi kuulnud, aga pidin ennast nüüd küsimustikule vastamiseks ikkagi teemaga lähemalt kurssi viima, kulutades selleks omajagu aega.

Küsimused ja minu vastused

  1. Kas olete tutvunud IHR muudatuste ettepanekutega? JAH
  2. Kas olete nõus IHR dokumendis tehtud põhimõttelise muudatusega, milles on inimõigused, väärikus ja isikute põhivabadused maha tõmmatud ja asendatud võrdsuse, kaasamise ja sidususega? EI
  3. Kas olete nõus asjaoluga, et IHR jätab umbmääraseks rahvatervise hädaolukorra mõiste ja ei sisalda pandeemia definitsiooni? EI
  4. Kas olete nõus, et kogu võim rahvatervise hädaolukorra küsimustes koondub WHO peadirektori kätte? Iga juhtumi (sh potentsiaalse ohu) korral otsustab WHO peadirektor, millega on tegemist ja seda ka juhul kui Eesti riik ise määratleb olukorda teisiti. EI
  5. Kas olete nõus, et Eesti delegeerib rahvatervise hädaolukorra meetmete üle otsustamise WHO-le? Kasutatavate meetme hulgas on meditsiinilised läbivaatused, profülaktilised protseduurid, piirkondade sulgemine, vaktsineerimine, kontaktide jälitamine, raviprotokollid, laborianalüüsi nõue reisimisel, reisi ja asukoha määramise vorm, reisijate tervisedeklaratsioon jmt. EI
  6. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse kinni maksta tervisetoodete tarned arengumaadele kõikide potentsiaalsete rahvatervise riskide valmisoleku tagamiseks? IHR muudatustega luuakse uus rahastusmudel, millega rikkamad riigid võtavad kohustuse rahastada vaesemate riikide tervisetoodete hankimist, et tagada arengumaade varustatus võrdselt teistega. WHO määrab tarnete mahud. Tervisetoodete hulka kuuluvad: ravimid, vaktsiinid, meditsiinivahendid, kaitsevahendid, diagnostilised vahendid, abistavad tooted, raku- ja geenipõhised teraapiad, kõik eelnevate komponendid, materjalid ja osad. EI
  7. Kas olete nõus, et rahvusvaheline immuniseerimistõend (vaktsiinipass) muutub kohustuslikuks reisidokumendiks WHO määratud juhtudel? EI
  8. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse luua oma territooriumil Eesti kodanike tervise seiresüsteemi, mis raporteerib otse (Eesti riigist mööda minnes) WHO peadirektorile, koos terviseandmete edastamisega? EI
  9. Kas olete nõus, et sõnavabaduse piiramine ja tsensuur koondub WHO kätte? HR muudatustega võtab WHO endale õiguse määrata, milline info ja millised teadusuuringud on ebausaldusväärsed. Eesti kohustub piirama ebausaldusväärseks kuulutatud info levikut meedias, sotsiaalmeedias ja mujal. EI
  10. Kas olete nõus, et Eesti kohustub looma Kuulekuse Komitee, mille eesmärk on tagada Eesti allumine WHO reeglitele? EI
  11. Kas olite teadlik, et liikmesriikide kõrval on WHO üks suurimatest rahastajatest erahuvidel baseeruv Bill & Melinda Gates Foundation (sh läbi Gavi Alliansi)? vt rahastuse tabelit. JAH [Olgu siinkohal lisatud, et ma olen ka Bill Gatesi uudiskirja tellija, olen luganud tema raamatut “Teel tulevikku” (e.k. 1998) ning kursis ka sellega, millest on juttu tema viimastes teostes “How to Avoid a Climate Disaster” (2021) ja “How to Prevent the Next Pandemic” (2022).]
  12. Kuidas hääletate, kui IHR dokument tuleb sellisel kujul Eesti Riigikokku ratifitseerimisele? VASTU

Minu täiendav kommentaar küsimustiku lõpus: Minu meelest on WHO põhimõtteliselt vajalik organisatsioon, kuid see vajab oma töö läbipaistvuse suurendamiseks ja ülesannete paremaks täitmiseks ulatuslikke reforme, nagu ka mitmed teised ÜRO allorganisatsioonid. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ajakohastamine on samuti vajalik. Kõnealuste muudatusettepanekute kohta tuleb aga märkida, et need on vaid vastava töögrupi poolt avalikule arutelule suunatud esialgsed ettepanekud, mis sellisel kujul kindlasti Riigikogus hääletusele ei jõua. See töögrupp on pakkunud samas välja ka palju selliseid ettepanekuid, millega olen valmis nõustuma. Usun, et töö rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kaasajastamiseks jätkub, ning loodan, et lõpuks lepitakse kokku sellises muudatuste paketis, mis on üldiselt vastuvõetav.