Trumpi ja Netanyahu sõjaline erioperatsioon Iraanis on pälvinud poliitilise maastiku vasakult servalt häälekat hukkamõistu mujal Euroopas, aga mitte Eestis. Millest see vaikimine meile räägib?
Selles postituses on toodud ära Euroopa Vasakpartei ja Euroopa Vasakliidu, Saksamaa ja Hispaania vasakparteide ja mitmete eurosaadikute seisukohavõtud, mis on seotud USA ja Iisraeli tegevusega Iraanis. Lõpuks peatun küsimusel, miks ei ole sarnaseid avaldusi teinud Eesti Vasakliit.
Juba sõja esimesel päeval 28. veebruaril tegi Euroopa Vasakpartei järgmise avalduse: “Euroopa Vasakpartei mõistab tugevalt hukka Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide poolt läbiviidud sõjalised rünnakud Iraani vastu. Need aktsioonid kujutavad endast selget rahvusvahelise õiguse rikkumist ega ole poliitiliselt kaitstavad. Rahumeelsed ja diplomaatilised lahendused on võimalikud. Selle asemel valiti sõda.
Nende rünnakute õigustamine ennetava sõjana on üks osa nõndanimetatud “ennetavate sõdade” seeriast, mis on külvanud hävingut ja kaost Iraagis, Liibüas ja Liibanonis.
Benjamin Netanyahu ja Donald Trumpi juhtimisel viiakse ellu ohtlikku eskalatsiooni, mis ähvardab tõugata regiooni suuremasse kaosesse. Need rünnakud on ebaseaduslik agressiooniakt, ÜRO põhikirja rikkumine, mis järgneb varasematele rikkumistele Palestiina, Süüria, Jeemeni, Venezuela ja Kuuba osas.
Sellised aktsioonid iseloomustavad paariariikide käitumist ja ohustavad globaalset julgeolekut.
Meie solidaarsus on mitte selle režiimi, vaid vapra Iraani rahvaga, eriti naiste liikumisega, mis paneb vastu repressioonidele ja võitleb demokraatia eest. Sanktsioonid, mis on tekitanud kaua kannatusi Iraani rahvale, peavad lõppema. Sanktsioonid kõigi riikide vastu, mis peavad Iraaniga kaubavahetust, peavad lõppema.
On üksnes Iraani inimeste endi asi määrata oma maa tulevikku. Meie seisame rahvusvahelise õiguse, suveräänsuse ja selle põhjapaneva printsiibi poolel, et ühelgi riigil ei ole õigust teist karistamatult pommitada.
Me oleme sügavalt mures avalduste pärast, mille on Euroopa Liidu nimel teinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, mis näivad õigustavat seda agressiooniakti. Kuulutades, et Euroopa Liit on ühenduses ühega ründavatest pooltest, riskeerib Euroopa Liit enda avaliku joondumisega eskalatsiooni, mitte rahu poolt.
Me kutsume Euroopa Liidu juhte üles koheselt kurssi muutma. Euroopa Liit peab selle rahvusvahelise õiguse räige rikkumise ühemõtteliselt hukka mõistma ja ajama sõltumatut välispoliitikat, mis on rajatud õiglusele, suveräänsusele, multilateraalsusele ja rahule.
Euroopa Vasakpartei kutsub üles de-eskalatsioonile, vaenutegevuse kohesele peatamisele ja diplomaatiale.“
Euroopa vasakerakondade teine suurem ühendus Euroopa Vasakliit kuulutas samal ajal: “USA-Iisraeli ühised rünnakud Iraanis on, taaskord, rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine. Demokraatia ja vabadus tulevad rahvalt, mitte imperialistlikest sõdadest. Iraanlaste õigust määrata ise enda tulevikku tuleb austada. Iraani tuleviku peavad määrama Iraani inimesed, mitte Washington või Tel Aviv.”
Saksa vasakpoolne: Putinil oli hea päev
Kohe sõja alates reageerisid omapoolsete avaldustega ka mitmed nimetatud ühenduste liikmed, näiteks Saksamaa Vasakpartei nimel teatas üks selle juhtidest Jan van Aken järgmist: “Meie mõtted ja meie kaastunne on neil tundidel inimestega Teheranis, Tel Avivis ja kogu regioonis. USA ja Iisraeli rünnakud Iraanile seavad suurde ohtu selle elanikkonna ja kogu selle regiooni. Nende rünnakute eesmärk on veel ebaselge, aga need järgnevad vaid mõned tunnid pärast läbimurret tuumaläbirääkimistel, kus Iraan lubas loobuda kogu tuumarelvade tegemiseks sobivast materialist. Levib jutte, et Iisrael ja USA tahavad pommitada peale režiimimuutuse. Iraagis ja Liibüas viisid katsed teostada sõjaliselt režiimimuutus pikki aastaid kestnud kodusõdadeni.
Meie jaoks on keskpunktis Iraani inimesed, kes kannatavad juba aastaid autoritaarse režiimi all. Nende ühiskondlikud, demokraatlikud ja feministlikud võitlused väärivad solidaarsust ja kaitset. See, et paljud iraanlased näevad oma meeleheites sõjalist rünnakut kui võimalikku teed selle režiimi kukutamiseks, on selle ulatusliku rõhumise märk. USA sekkumine võib aga lõpuks siiski kahjustada Iraani elanikkonda ja tekitada uut vägivalda. Vajalik on rahvusvaheline poliitiline surve võimukandjatele, eliidi vastu sihitud sanktsioonid ning Iraani kodanikuühiskonna järjekindel toetamine, aga mitte sõda kui diplomaatia aseaine.
Vastab tõele, et Iraani tuumarelv tuleb igal juhul ära hoida. Seda ei saavuta aga sõjaliste rünnakutega, vaid üksnes läbirääkimiste ning kohapeal toimuvate inspektsioonide kaudu. Vastasel korral ähvardab Põhja-Korea stsenaarium: sealgi läbirääkimised ebaõnnestusid, nii et riik sai seejärel kontrollimatult tuumarelva valmistada. 22 aastat on arukas diplomaatia hoidnud ära Iraani tuumarelva valmistamise. Kuni rahvusvahelised relvastusinspektorid olid kohal, võisime me olla kindlad, et Iraan ei rikasta uraani relvade valmistamiseks sobiva tasemeni.
Just läbirääkimiste katkemine ja Iraani võimalik lahkumine tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust võib lasta Iraanil takistamatult pommi valmistada.
Kõik osapooled peavad koheselt de-eskaleerima ja edasistest rünnakutest hoiduma, et kaitsta tsiviilelanikkonda Iraanis ja Iisraelis. Kui lääneriigid ise rahvusvahelist õigust rikuvad, siis muutub ka raskemaks leida maailmas toetust Ukrainale ja võitlemisele rahvusvahelist õigust rikkuva Putini vastu. Putinile oli täna taaskord üks hea päev.
Eriti vastutustundetu on praegune eskalatsioon just Iraani tuumaprogrammi taustal. Sõjaliste rünnakutega tuumarajatistele kaasnevad tõsised riskid tsiviilelanikkonnale ja kogu sellele regioonile. Ka Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) on hoiatanud korduvalt sõjalise konflikti tagajärgede eest selles kontekstis. Halvimal juhul on sellel sõjal mitte üksnes poliitiliselt, vaid ka humanitaarselt ja ökoloogiliselt katastroofilised tagajärjed.”
Mõne aasta eest Vasakparteist eraldumise teel tekkinud Sahra Wagenknechti Liidu juhatus tegi juba päev enne sõja algust avalduse, milles mõistis hukka Saksamaal asuvate baaside kasutamise võimalikes sõjalistes operatsioonides Iraani vastu. Ühtlasi kutsuti Saksamaa valitsust siis üles seda koheselt keelama.
Wagenknecht ise kuulutas pärast sõja algust: “USA ja Iisraeli rünnak Iraani vastu on rahvusvahelise õiguse ränk rikkumine ning ähvardab kogu selle regiooni kaosesse paisata. On ilmselge, et USA jaoks on asi selle sõja puhul mitte niivõrd Iraani tuumarakettides, vaid geopoliitiliselt motiveeritud režiimimuutuses. Oli ju vahendaja Omaani sõnul toimunud tuumaläbirääkimistel just läbimurre, kus Iraan kinnitas USA-le, et ei hakka kunagi hoidma tuumamaterjali aatompommi valmistamiseks. USA jaoks ei ole asi kindlasti ka demokraatias. Sest kus maailmas on USA sõjad ja režiimimuutuse katsed kunagi demokraatiani viinud? Selle asemel muutub olukord Iraani tsiviilelanikkonna jaoks hullemaks, ähvardavad surm, kannatused ja purustused.
Samal ajal, kui eurooplased on kehtestanud Venemaale sanktsioonid rahvusvahelist õigust rikkuva agressioonisõja tõttu Ukraina vastu ja valanud Kiievi üle relvatarnetega, ei maini Merz, Macron ja Starmer oma ühisavalduses ühegi sõnaga USA ja Iisraeli rahvusvahelist õigust rikkuvat agressioonisõda Iraani vastu ning mõistavad hukka vaid Iraani vasturünnakud. Milline topeltmoraal! Kes nagu eurooplased selliseid topeltstandardeid rakendavad, need ei tohiks tõesti imestada, kui nad rahvusvaheliselt sisuliselt enam mingit rolli ei mängi ja neis veel vaid USA imperialismi ripatseid nähakse.
Selle koogutamise asemel on vaja kiiresti USA rünnaku selget hukkamõistu ja survet sõja lõpetamiseks! Valitsus ja Euroopa Liit peavad keelama USA-l kasutada rünnakuteks Iraani vastu Saksamaa ja Euroopa sõjaväebaase, peatama kõik relvatarned USA-sse ja Iisraeli ning töötama ÜRO kaudu selle nimel, et edasine eskaleerumine ära hoida!”
Hispaania vasakpoolsed: sõda tuleb peatada
Hispaania Kommunistlik Partei, mille ridadesse kuulub ka teine asepeaminister Yolanda Díaz, kes on praegu üks rahvusvaheliselt silmapaistvamaid Euroopa vasakserva poliitikuid, tegi sõja puhkedes järgmise avalduse: “Donald Trumpi teadaanne ulatuslikust sõjalisest operatsioonist Iraani Islamivabariigi vastu, koos USA ja Iisraeli õhurünnakute algamisega selle maa erinevates osades, kujutab endast kaua kardetud USA agressiooni teostumist ühe suveräänse riigi vastu. See otsus peegeldab Washingtoni allumist Iisraeli strateegilistele huvidele ja on osa strateegiast, mis on suunatud olukorra vägivaldsele eskaleerimisele Lähis-Idas.
Rünnakul Iraani vastu, millega püütakse kõrvaldada peamine takistus, millega Iisrael seisab silmitsi oma domineerimise kehtestamisel kogu selles regioonis, on otsesed tagajärjed miljonite inimeste eludele.
See agressioon on osa USA ja Iisraeli poolt peetavast globaalse ulatusega sõjast, mis juba mõjutab otseselt paljusid rahvaid ja territooriume. Palestiina on kannatanud ligi kaheksa kümnendit süstemaatilise okupeerimise, vägivalla ja kollektiivse karistamise poliitika all, mis on alates 2023. aasta oktoobrist intensiivistunud. Ladina-Ameerika peab taluma permanentse piiramise ja agressiooni strateegiat selliste riikide vastu, mis kaitsevad oma suveräänsust, nagu Venezuela ja Kuuba. Ida-Euroopa elab läbi sõda, mis on muutnud Ukraina lahinguväljaks geopoliitilises vastasseisus Venemaaga. Lähis-Ida on silmitsi aina jätkuvate agressioonide tsükliga, mis ulatub lisaks Palestiinale ka Liibanoni, Jeemeni ja on nüüd, taaskord, suunatud Iraanile.
See konfliktide võrgustik on ehitatud üles globaalse ofensiivina, mis peaks kindlustama USA hegemooniat rahvusvahelise korra ümberkujunemise hetkel, kus põhjapanevaks strateegiliseks sihtmärgiks on Hiina.
Sõja kasutamine välispoliitika elluviimise vahendina kiirendab ühistel normidel põhineva rahvusvahelise süsteemi lagunemist ning heidab kõrvale rahvusvahelise õiguse ja multilateraalsete institutsioonide keskse rolli. USA ja Iisraeli huvide pealesurumine sõjalise jõu abil suurendab rahvaste kannatusi, hävitab terveid riike, õhutab suuri humanitaarkriise ja kinnistab vägivalla kasutamist riikidevahelise suhtlemise vormina. See suund tugevdab kõige reaktsioonilisemaid jõude, militariseerib ühiskondi ning süvendab globaalset ebakindlust.
Hispaania Kommunistlik Partei kutsub tungivalt üles konflikti kohesele de-eskaleerimisele ning rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste institutsioonide ülimuslikkuse taastamisele pommide ees. Väljapääs sellest vägivallaspiraalist peitub rahvaste suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse austamises, tõeliste diplomaatiliste kanalite avamises ja sellise kollektiivse julgeoleku raamistiku loomises, mis tagab riikide kooseksisteerimise võrdsetel alustel.
Rahu saavutamiseks on vaja poliitilist tahet peatada sõja-dünaamika ja seista vastu nende huvidele, kes sellest kasu saavad.
Hispaania valitsus ja Euroopa Liit peavad rakendama konkreetseid meetmeid olukorra de-eskaleerimiseks. On oluline muuta poliitilised seisukohad tõhusateks otsusteks, mis aitavad kaasa selle agressiooni peatamisele, edendavad usaldusväärset diplomaatilist protsessi ning seavad välispoliitika keskmesse rahvusvahelise õiguse. Euroopal on olemas poliitilised, majanduslikud ja diplomaatilised tööriistad selle olukorra mõjutamiseks ja enda seadmiseks rahu ja nende rahvaste poolele, kes selle sõja tõttu kannatavad.
Hispaania Kommunistlik Partei kinnitab taas enda pühendumust internatsionalismile, rahvaste suveräänsuse kaitsmisele ning sellise rahu rajamisele, mis toetub õiglusele ja austusele riikide vahel. Tänane poliitiline tegevus loob tingimusi rahuks, julgeolekuks ja õigusteks tulevastele põlvkondadele.
Peatage sõda! Peatage eskalatsioon! Rahu nõuab poliitilist tegutsemist täna. Kaalul on vastutus ajaloo ees.”
Samuti valitsuskoalitsiooni kuuluv erakond Ühinenud Vasakpoolsed (ÜVP), mis on nagu Hispaania Kommunistlik Parteigi seotud Euroopa tasandil Euroopa Vasakparteiga, tegi sellise avalduse: “ÜVP mõistab hukka USA valitsuse vastutustundetu ja kuritegeliku välispoliitika, mis jätkab kõige hullemate militarismi vormide taaselustamist selle globaalse hegemoonia ülalhoidmise nimel, mille president Trump tahab kõigile maailma regioonidele sõjalise jõuga peale suruda, nagu kinnitab tänane Iraani pommitamine Iisraeliga koordineeritult.
President Trump ja USA valitsus on selle kuritegeliku ja ebaseadusliku rünnakuga rängalt eiranud ÜRO põhikirja ja rahvusvahelist õigust, sooritades ühtlasi väga tõsise agressioonikuriteo ja ühe riigi suveräänsuse õigustamatu rikkumise, põhjendades seda “ennetava sõja” ja “võimaliku ohuga”, mida Iraan kujutab Iisraeli ja USA huvidele selles regioonis. Diplomaatilised läbirääkimised on selles konfliktis hüljatud ja USA jaoks ei näi need olevat olnud enamat vahendist, mille abil võideti aega selle sõjalise agressiooni ettevalmistamiseks.
Rünnates lisaks olulistele ja valitud sõjalistele sihtmärkidele ja tuumarajatistele ka Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi ja presidendi residentse on USA ja Iisrael näidanud, et on langetanud otsuse ulatusliku sõjalise operatsiooni, mitte “kirurgiliste löökide” kasuks, nagu kinnitab ka eelnenud päevadel toimunud suurim USA sõjalise jõu koondamine sellesse regiooni pärast Iraagi sõda, sihiga hävitada Iraani tuumavõimekus ning kutsuda riigis esile režiimimuutus, hoolimata tohutust materiaalsest kahjust ja inimkaotustest, mida see Iraani rahvale kaasa toob.
Arvestades, et Iraan vastab eeldatavasti Iisraeli ja USA sõjaliste sihtmärkide pommitamisega selles regioonis (sõjaväebaasid Iraagis, Bahreinis, Kuveidis, Kataris jne), peab ÜVP vajalikuks hoiatada suure ohu eest selle vastasseisu eskaleerumiseks, mis võib viia ettearvamatute tagajärgedega regionaalse sõjani.
Tagajärjed ei ole aga ainult poliitilised ja sõjalised, sõja majanduslikud mõjud võivad ulatuda nafta globaalsete tarneahelateni ja põhjustada üleilmset majanduslikku ebastabiilsust.
Kõike arvestades kutsub ÜVP valitsust ja Euroopa Liitu üles tegema kiireid ja viivitamatuid jõupingutusi, et naasta diplomaatia juurde, mis hoiaks ära selle konflikti sõjalise eskaleerumise. Me ei saa aktsepteerida seda, et USA kuulutab rahvusvahelise õiguse surma riikidevahelistes suhetes ja naasmist tugevama õigusele toetuva barbaarse geopoliitika juurde, sest see võtaks rahvastelt õiguse rahule, suveräänsusele ja riikide rahumeelsele kooseksisteerimisele.
Samal moel kinnitab ÜVP, et demokraatlikud rahvad ei saa aktsepteerida, et normaliseeritaks sõda ja vägivald, mida USA tahab hakata kasutama oma välispoliitika peamise tööriistana maailmas, ega seda, et õõnestatakse ühistele õiguslikele normidele toetuvat rahvusvahelist süsteemi, mis tagab rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise ning suhted multilateraalsete institutsioonide kaudu.
ÜVP nõuab rahvusvahelise õiguse ja rahvaste suveräänsuse austamist USA ja Iisraeli poolt ning elujõuliste diplomaatiliste kanalite edendamist, et peatada sõjaline eskalatsioon, millel on äärmiselt negatiivsed tagajärjed kogu sellele regioonile. See USA sõjardluse ohjeldamine on parim garantii rahumeelse kooseksisteerimise kindlustamiseks rahvusvahelistes suhetes.”
Vasakpoolsete peavool on selgelt sõja vastu
Järgnenud päevadel esinesid sarnaste avaldustega ka Hispaania parlamendis valitsuse püsimist toetav Podemos ning Prantsusmaa Kommunistlik Partei, Alistamatu Prantsusmaa ja terve rida nende poliitiliste perekondadega seotud väiksemaid vasakerakondi teistes riikides. Esimestele seisukohavõttudele on järgnenud enamasti juba ka mitmeid täiendavaid avaldusi, pressiteateid ja sõnavõtte erinevates kanalites. Isegi meeleavaldusi.
Euroopa Vasakpartei teatas 6. märtsil tehtud avalduses: “Euroopa Vasakpartei mõistab tugevalt hukka USA ja Iisraeli poolt Iraani vastu sooritatud sõjalised rünnakud ja šokeerivad reaktsioonid mitmete Euroopa juhtide poolt, kes ei ole suutnud mõista hukka seda ebaseaduslikku agressiooniakti.
Ohtliku eskalatsiooni hetkel on Hispaania võtnud vapra ja põhimõttekindla seisukoha. Selle riigi vasakpoolne koalitsioonivalitsus on avalikult keeldunud lubamast kasutada Hispaania territooriumil asuvaid USA sõjaväebaase rünnakuteks Iraani vastu. See on kutsunud austama rahvusvahelist õigust ning nõudnud sõja kohest lõpetamist.
Üle kogu Euroopa ründavad paremäärmuslikud ja konservatiivsed jõud Hispaania vaprat hoiakut. Ühinenud Vasakpoolsed on õigustatult hoiatanud, et need jõud toimivad USA huvide “Trooja hobusena”, edendades militariseerumist ja sõda, mis tuleb kasuks peamiselt relvatööstusele.
Euroopa Vasakpartei väljendab oma täielikku solidaarsust Hispaania, selle valitsuse ning ametiühingute, ühenduste, ühiskondlike liikumiste ja noortega, kes mobiliseeruvad rahu toetuseks.
Selle asemel, et see agressioon hukka mõista, on paljud Euroopa valitsused otsustanud keskenduda Iraani vastusele. Mõned poliitilised juhid Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias on andnud koguni mõista, et Euroopa võiks toetada – või osaleda – selles sõjas oma “liitlaste” kaitsmise nimel.
Selline topeltstandard on vastuvõetamatu. Samad Euroopa riigid, mis mõistavad õigustatult hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise Ukrainas, on nüüd õigustamas – või koguni toetamas – rahvusvahelise õiguse jämedat rikkumist Trumpi ja Netanyahu poolt.
Selle sõja vastu on ka progressiivsed jõud Iraanis endas. Vasakpoolsed opositsioonirühmitused nagu Iraani Tudeh Partei – mille liikmeid on praeguse Iraani režiimi ajal vangistatud, piinatud ja represseeritud – hoiatavad, et see sõjaline agressioon ei vabasta Iraani rahvast. Otse vastupidi, see ähvardab selle maa laastada ning asendada ühe autoritaarse süsteemi teise sõltuvussuhtes režiimiga, võimalik, et taastatud šahhivõimuga.
See sõda ähvardab tõugata kaosesse kogu selle regiooni. Gaasi ja nafta kasvavad hinnad omavad juba tõsiseid majanduslikke tagajärgesid inimestele üle kogu Euroopa ja terve maailma.
Euroopa Vasakpartei kutsub Euroopa valitsusi üles mõistma hukka see agressioon ning nõudma, et USA ja Iisrael lõpetaksid koheselt pommitamised. Selle asemel, et joonduda Trumpi ja Netanyahu järgi, peaksid Euroopa riigijuhid järgima Hispaania eeskuju.
Üle kogu Euroopa ründavad paremäärmuslikud ja konservatiivsed jõud Hispaania vaprat hoiakut. Ühinenud Vasakpoolsed on õigustatult hoiatanud, et need jõud toimivad USA huvide “Trooja hobusena”, edendades militariseerumist ja sõda, mis tuleb kasuks peamiselt relvatööstusele.
Euroopa peab seisma kindlalt rahu, diplomaatia ja rahvusvahelise õiguse, mitte sõja poolel.”
Euroopa Parlamendi vasakpoolsete fraktsiooni nimel on saadetud praeguseks hetkeks laiali kaks temaatilist pressiteadet, esimene 3. märtsil ja teine 11. märtsil, kus on tsiteeritud kokku kolme eurosaadikut.
Marc Botenga (Belgia Töölispartei) kuulutas: “USA-Iisraeli rünnak Iraani vastu rikub jultunult rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja. Kuid šokeerivalt keelduvad Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas seda hukka mõistmast. Nad mõistavad õigustatult hukka Venemaa rikkumised Ukrainas, kuid õigustavad rikkumisi USA ja Iisraeli poolt. See sõda ei käi demokraatia või inimõiguste pärast. Kogu selles regioonis on lääneriikide sõjalised sekkumised külvanud hävingut, mitte demokraatiat. Kes usuks, et Trump ning sõjakurjategija Netanyahu hoolivad iraanlaste eludest? See sõda peab kohe lõppema. Iraanlastel peab olema õigus otsustada enda tulevik ise.”
Pärast seda, kui Euroopa Parlamendis esines Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, ütles vasakpoolsete fraktsiooni üks juhtidest Manon Aubry (Alistamatu Prantsusmaa): “USA ja Iisraeli poolt Iraanis ja Liibanonis peetav sõda on rahvusvahelise õiguse järgi täiesti ebaseaduslik. Mitte keegi ei nuta taga ajatolla Khameneid, aga kes usuks tõsiselt, et demokraatiat saab taastada pommidega? Kas te ei ole õppinud midagi Iraagist ja Afganistanist? Need pommid tapavad valimatult, nagu selles Minabi koolis, kus mõrvati 150 noort Iraani tüdrukut. Kui te armastate sõda nii palju, proua von der Leyen, saatke enda lapsed sõdima, kuid ärge arvestage meiega. Meie ütleme EI sõjale ja sellest kasu lõikajatele!”
Giorgos Georgiou (Küpros, Töörahva Progressiivne Partei) kuulutas samas: “Trump ja sõjakurjategija Netanyahu on avanud põrgu väravad. Hoolimata sellest, mida me räägime demokraatiast, seda ei eksisteeri Iraanis, seda ei eksisteeri Pärsia lahe riikides ja seda ei ole võimalik suruda peale pommidega. Olgem ausad, asi on naftas. Selle sõja tagajärjed saavad olema tohutud: elude kaotus, mille osas proua von der Leyen on olnud väga valikuline, kasvavad hinnad ja põgenikevood. Me peame jätma ruumi diplomaatiale, rahule ja rahvusvahelise õiguse austamisele.”
Soome eurosaadik: on aeg lõpetada Trumpile pugemine
Lisaks on selle fraktsiooni liikmed teinud ridamisi postitusi sotsiaalmeedias ja oma veebilehtedel, võtnud sõna ajakirjanduses. Näiteks Soome Vasakliidu eurosaadik Li Andersson kirjutas esmaspäeval Facebookis: “Trump alustas rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat sõda ning ähvardab nüüd NATO liikmesriike, kui need ei aita segadust koristada.
Kõigepealt keerab Trump globaalse energiaturu täiesti segamini uue ebaseadusliku agressioonisõjaga Iraani vastu, mida alustati ilma algelisemagi plaanita.
Nagu CNN on raporteerinud, ei võtnud Trump isegi korralikult kaaludagi seda riski, et Iraan vastab Hormuzi väina läbiva kaubaveo sihikule võtmisega. Ta toetus vaid oma lähimatele ja ideoloogiliselt ustavaimatele nõunikele, ignoreerides ülejäänud administratsioonist tulnud hoiatusi.
Kui väin on suletud on peatunud ka kaupade vedu. Nüüd ähvardavad Ameerika Ühendriike ja Euroopat Trumpi hinnad, mis ulatuvad kütusest ja energiast kaugemale, ka toiduni. Umbes kolmandik maailma anorgaaniliste väetiste kaubandusest on seotud Pärsia lahe piirkonnaga ning kõige kriitilisem hetk nende tarnimiseks on iga-aastase viljelustsükli mõttes praegu käes.
Kui plaanid on läinud nii valesti ja riskid realiseerunud, pöördub Trump nüüd NATO poole ja hoiatab liitlasi väga halva tuleviku eest, kui nad ei tule talle appi seda segadust koristama ja läbi Hormuzi väina liikumist julgestama. USA ja Iisrael ei otsinud oma rünnakuks heakskiitu üheltki rahvusvaheliselt organilt, kuid nad ootavad endiselt, et liitlased selle metsa läinud asjaga aitaksid. See on ülbuse tipp.
Alles eelmisel nädalal uhkustas Trump, et see sõda on praktiliselt võidetud. Nüüd seab ta kahtluse alla kogu NATO tuleviku, kui teised riigid ei saada sõjalaevu talle appi.
Ja mida teeb Euroopa Liit, mille juhid ei ole suutnud isegi mainida, et USA ja Iisrael alustasid seda sõda rahvusvahelise õigusega vastuollu minnes ega mõista hukka rahvusvahelise õiguse tõsist rikkumist?
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas teatab, et kaalub Euroopa Liidu operatsiooni liikluse julgestamiseks Hormuzi väinas, kuigi sellega kaasnevad suured riskid, sest Iraan jätkab oma rünnakuid. Õnneks on riigid nagu Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia teatanud enda vastuseisust sellele mõttele.
Euroopa Liitu ei tohi vedada Trumpi ebaseaduslikesse sõdadesse ja panna lappima tema vigu. Ka Soome valitsusel on aeg lõpetada Trumpile pugemine ja öelda lahti sellest hullusest.”
Miks on Eesti Vasakliit nüüd lakkamatult vaikinud?
Sõda kestab juba kolmandat nädalat. Kui on mõni erakond, millelt võinuks oodata Eestis selget seisukohavõttu selle vastu, siis on see just Vasakliit, sest vasakpoolsed kuuluvad Euroopas traditsiooniliselt sõjavastaste leeri. Eesti Vasakliit on varem solidaarsusest palestiinlastega väljendanud vastuseisu Iisraeli saatkonna avamisele Tallinnas ja kuulutas alles hiljuti seoses USA sõjalise erioperatsiooniga Venezuelas, et rahvusvahelist õigust eirav liitlane on oht.
“Eesti ja ülejäänud Euroopa poliitikute vaikimine on häbiväärne ja silmakirjalik. Kui Venemaa on agressor ja Ukraina ohver, teame täpselt, kelle poolt seista, mida öelda ja teha. Kui agressoriks on USA, pole meil järsku mitte midagi öelda,” pahandati jaanuaris. “Selleks et rahvusvaheline õigus üldse midagi tähendaks, peab see kehtima kõigile, mitte ainult riikidele ja režiimidele, mis läänele ühel või teisel põhjusel ei meeldi. /—/ Eesti Vasakliit nõuab, et Eesti seisaks solidaarselt kõigi suurriikide imperialismi ohvritega, olgu selleks Ukraina, Gaza, Jordani läänekallas, Venezuela või teised.”
See oli selge seisukohavõtt, aga nüüd… vaikus. Hoolimata sellest, et 7. märtsil toimus erakonnal kongress, kus seda teemat saanuks arutada, pärast seda jõuti teha ära tavapärane avaldus naistepäeva puhul ja erakond saab oma tegevuse arendamiseks riigieelarvest iga kuu 2500 eurot.
Kuna mulle tundus kummaline, et Eesti Vasakliit ei olnud võtnud üles seda teemat, millest räägib praegu kogu Lääne-Euroopa poliitiline vasaktiib, saatsin neile juba nädal tagasi järgmise kirja: “Tere! Vaatasin, et teie erakonnal toimus hiljuti kongress. Kas seal arutati või on teil juhatuse tasandil vms võetud seisukoht selle käimasoleva sõja suhtes? Veebist otsides ei õnnestunud leida, et te selles osas mingit arvamust oleksite avaldanud. Võiks ju teha seda.” Vastust ei ole ma seni saanud. Kui peaksin kunagi saama, siis lisan selle siia käesoleva postituse lõppu.
TÄIENDUS
21. märtsil 2026 tegi Eesti Vasakliidu juhatus lõpuks järgmise avalduse: “Eesti Vasakliit mõistab hukka Iraani vastu suunatud sõjalised rünnakud ning nõuab, et Ameerika Ühendriigid ja Iisrael peataksid viivitamatult eskalatsiooni.
Piirkond ei vaja uut sõjalist konflikti, vaid kiiret pingete maandamist, ning Eesti ei vaja uut elukalliduse tõusu ja potentsiaalseid inimohvreid, andes küsimusi küsimata lubadusi USA-d tema sõjalistes konfliktides aidata.
Katseid kujutada pommitamist kui teenet Iraani rahvale ei saa võtta tõsiselt. Sõjaline sekkumine ei ole humanitaarkampaania, vaid riskantne jõupoliitika, mis sarnaneb liigagi palju Venemaa-poolse Ukraina denatsifitseerimisega.
Ajalooline kogemus kinnitab, et demokraatiat ei ekspordita rakettide, sõjalaevade ja tankidega, ega ehitata üles väljaspoolt, see kujuneb inimeste enda poliitilisest tahtest ja kollektiivsest tegutsemisest.
Iraani võimud on aastaid piiranud kodanike vabadusi ning surunud maha tööliste ja kodanikuühiskonna õigusi. See on hukkamõistetav. See ei anna aga ühelegi riigile mandaati kasutada sõjalist jõudu ega otsustada teise rahva tuleviku üle relvade abil. Väljast peale surutud “lahendused” toodavad enamasti kaost, tsiviilohvreid ja pikaajalist ebastabiilsust, nii Lähis-Idas kui ka ülejäänud maailmas.
Iga samm, mis viib sihitud tapmiste või laiaulatusliku pommitamiseni, kasvatab vastasseisu, süvendab radikaliseerumist ja tõukab kogu Lähis-Ida uue vägivallatsükli poole, mis võib mõjutada ka Eestit, näiteks järgmise rändekriisi näol.
Vasakliit seisab rahvusvahelise õiguse, diplomaatia ja rahvaste enesemääramisõiguse eest. Me kutsume üles relvade vaikimisele, tõsisele läbirääkimisprotsessile ning lahendustele, mis lähtuvad inimeste turvalisusest, mitte geopoliitilistest ambitsioonidest.”
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).
