FAKTIKONTROLL*: Eesti ei ole korruptsioonivaba riik

Eesti uueks presidendiks määratud Ülle Madise väitis vahetult enne Riigikogus toimunud kinnitushääletust peetud kõnes, et Eestis on loodud korruptsioonivaba riik. Kõnele faktikontrolli teinud tehisaruga juturobot Chat GPT leidis, et just selles kohas peitus tema kõnes kõige selgem faktitäpsuse probleem – esitatud väide oli retooriliselt arusaadav, kuid sõna-sõnalt võttes eksitav.

Kaitsepolitsei aastaraamatus on pühendatud korruptsioonivastasele võitlusele eraldi peatükk, mida uuel presidendil kindlasti lugeda tasuks. Selles märgitakse, et riigi julgeolekut ohustav korruptsioonirisk seostub peamiselt kõrgetasemeliste ametnikega ning suurte investeeringutega riigikaitse-, energeetika- ja muudes sektorites.

“Riigikaitseliste ja energiasektori investeeringute puhul tekitab korruptsiooniohtu investeeringute suurus ja kiirustamise surve,” selgitab kaitsepolitsei. “Viimastel aastatel on märgata nn pöördukse efekti riigikaitsega seotud juhtivate ametikohtade puhul. Avalike vahendite ausa ja võrdse kasutamise põhimõtte järgimiseks on vajalik vältida olukordi, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toote arendamiseks riigi toetust endistelt kolleegidelt.”

Selleks, et vältida huvide konflikti, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmisel töökohal tehtavaid otsuseid, oleks kaitsepolitsei hinnangul vaja sadade miljoniteni küündivate riigihangetega seotud ametnikele rakendada ametist lahkudes nn mahajahtumise aega. Samuti peetakse vajalikuks järjepidevat auditeerimist ning uusi lahendusi kontrolli suurendamiseks, näiteks nn vastasmeeskondade rakendamisega, kes otsivad hankeprotsesside kitsaskohti valdkondades, mis on salastatud riigikaitse huvides.

Selliste muudatuste vajalikkust kinnitavad ka nüüd avalikkuse ette jõudnud probleemid suurte relvahangetega ja riigikontrolli poolt taas välja toodud teised tõsised probleemid kaitseministeeriumi valitsemisalas, mille tõttu astus tagasi kaitseminister Hanno Pevkur ning prokuratuur algatas toimuva uurimiseks kriminaalmenetluse. Riigikontroll esitas tehtud auditi tulemusel taas hulga soovitusi, mida tuleks kindlasti järgida.

Korruptsioonivaba riigivalitsemise ning huvigruppide võrdse kohtlemise tagamiseks peab kaitsepolitsei vajalikuks ka poliitilistele otsustele mõju taotlevate mõttekodade tegevuse reguleerimist. “Korruptsiooniriski maandaks mõttekodade ja nende teostatavate uuringute finantseerimise läbipaistvuse nõue,” selgitatakse samas. “Samuti oleks oluline, et mõttekodade liikmete kohtumised kõrgetasemeliste ametnikega oleks poliitiliste otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamiseks registreeritud lobiregistris. Läbipaistmatus loob soodsa pinnase kõrgetasemeliste ametnikega ebaõiglaste kokkulepete sõlmimiseks.”

Rahvusvahelise korruptsioonitaju indeksi kohaselt, mis hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt, jagab Eesti maailmas selles osas 12.–15. kohta Austraalia, Hong Kongi ja Iirimaaga. Eesti skoor on parem kui Lätil ja Leedul, rääkimata Venemaast, aga jääb alla kõigile põhjamaadele, Saksamaale, Hollandile ja mitmetele teistele riikidele.

Korruptsioonitaju indeksit koostab rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International, mida Eestis esindab ühing Korruptsioonivaba Eesti. Tänavu toodi selle poolt välja, et Euroopa Liit on küll jätkuvalt kõige madalama korruptsioonitasemega piirkond, kuid on näha märke korruptsioonivastase võitluse raugemisest. Eestis on korruptsiooni tajumine püsinud viimased kolm aastat samal tasemel.

Korruptsioonivaba Eesti rõhutas, et tööd tuleb teha lobitöö läbipaistvuse, vilepuhujate kaitse ja erakondade rahastamise läbipaistvuse teemadel. “Vajame rohkem kui kunagi varem tõhusat juhtimist, paremat poliitkultuuri ning sõltumatuid ja ausaid institutsioone, mis teeniksid siiralt avalikku huvi. Ühiskondliku usalduse taastamiseks tuleb aga astuda konkreetseid samme võimukandjate vastutuse suurendamiseks, millest Eestis üks esimesi ja vältimatuid on erakondade rahastamise seadusandluse reform,” märkis ühingu juhatuse esimees Taavi Saat.

Ülle Madise tõi oma kõnes presidendikandidaadina ühe peamise probleemina samuti välja usalduse puudumise. Samas ei visandanud ta konkreetseid samme selle taastamiseks. Need on aga vajalikud, kui päriselt ühiskondliku usalduse suurenemist soovitakse. Alustada võiks näiteks sellest, et hoidutakse olukorra ilustamisest – Eesti ei ole korruptsioonivaba riik, aga poliitikud võiksid hakata nägema taas eesmärgina selle poole püüdlemist – probleemi lahendamine algab selle olemasolu tunnistamisest.

* Faktikontrolli teostas Andres Laiapea, kes on kandidaat Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal. Sisuliselt on tegemist valimisreklaamiga.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Presidendi otsevalimised ei tohiks jääda tabuteemaks

Artikkel valmis 17. augustil reaktsioonina siis ERR-i portaalis ilmunud Jüri Adamsi arvamusloole ja sai saadetud kõigepealt ERR-i portaali arvamustoimetajale, kuid jäi tema poolt avaldamata; ilmus 25. augustil toimetatud kujul Postimehe arvamusveebis.

Presidendi otsevalimised ei tohiks jääda tabuteemaks

  • Presidendi otsevalimised ja parlamentaarne demokraatia ei ole omavahel vastuolus.
  • Euroopa Liidus on president valitud enamasti otse rahva poolt ka parlamentaarsetes riikides.
  • Eestile sobiks eeskujuks Iirimaal kasutatav valimissüsteem.

Lugesin huviga ERR-i portaalis avaldatud Jüri Adamsi artiklit Eesti presidendi valimisega seotud probleemidest. Kahjuks heitis ta kergekäeliselt kõrvale mõtte minna üle presidendi otsevalimisele. Minu arvates võiks just see olla lahendus mitmetele Eestis ilmnenud hädadele, kirjutab Andres Laiapea.

Parlamentaarne demokraatia ja presidendi valimine otse rahva poolt ei ole ühitamatud vastandid. Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist kuus on konstitutsioonilised monarhiad, ülejäänutes on riigipeaks president. Neist 21-st riigist 14 ehk 2/3 on sellised, kus president valitakse otse rahva poolt. Presidentaalse või poolpresidentaalse süsteemiga on neist ainult kuus, ülejäänud kaheksa on parlamentaarsed demokraatiad.

Seega on Euroopa Liidus tänapäeval juba rohkem selliseid parlamentaarseid demokraatiaid, kus president valitakse otse rahva poolt. Meile kõige lähedasem selline riik on Soome, aga nende hulka kuulub ka näiteks Tšehhi, mida Adams nimetas vananenud andmetele toetudes ekslikult riigina, kus president valitakse parlamendis. Tegelikult mindi seal juba 2013. aastal üle presidendi valimisele otse rahva poolt.

Eestile lisaks kuulub Euroopa Liitu kuus sellist riiki, kus presidenti ei vali ametisse rahvas. Neist kaks (Saksamaa ja Itaalia) on teistsuguse ülesehitusega suuremad riigid, kus liidumaadel või regioonidel on ulatuslik autonoomia. Sellest tulenevalt valitakse seal ka presidente suurte valimiskogude kaudu. Ülejäänud neli (Kreeka, Ungari, Malta ja Läti) on Eestiga võrreldavad väikeriigid, kus president valitakse parlamendi poolt. Sellest tulenevalt saab seal presidendiks reeglina parajasti võimuloleva erakonna või koalitsiooni soosik, neile poliitiliselt lähedane isik.

Presidendikandidaatide arv viimasel kolmel korral teistes Euroopa Liitu kuuluvates parlamentaarsetes vabariikides.

Adams avaldas arvamust, et Eestis tuleks otsustada ära, kas valik tehakse parlamendis või eraldi valimiskogus. Viimane oleks kahtlemata parem kui esimene, kuid minu arvates oleks veelgi mõistlikum minna üle presidendi valimisele otse rahva poolt. Euroopa Liidus on praegu sellisteks parlamentaarseteks demokraatiateks, kus toimuvad presidendi otsevalimised, lisaks Soomele ja Tšehhile veel Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Slovakkia ja Sloveenia. Loodetavasti lisandub tulevikus ka Island, kui seal kiidetakse nüüd rahvahääletusel heaks liitumisläbirääkimiste jätkamine Euroopa Liiduga.

Nendes riikides on mõistetud, et presidendile otsevalimiste kaudu parlamendist sõltumatu mandaadi andmine tugevdab institutsionaalset võimude lahusust, võimaldades tal täita paremini tasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes.

Neis kasutatavad valimissüsteemid on aga muidugi mõnevõrra erinevad. Kui lisada ka Euroopa Liidus leiduvad presidentaalse (Küpros) ja poolpresidentaalse süsteemiga riigid (Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rumeenia ja Leedu), muutub pilt veelgi kirjumaks. Olles neid omavahel võrrelnud, olen veendunud, et valimissüsteemi disain mõjutab oluliselt ka riikides valitsevat poliitilist kultuuri. Mulle isiklikult tundub meile presidendivalimiste osas kõige sobivama eeskujuna Iirimaa.

Iiri Vabariik on Eestiga võrreldavas suurusjärgus väikeriik ning võime leida mõningaid paralleele ka kahe maa ajaloost. President valitakse seal üksiku ülekantava hääle meetodil. See tähendab, et valija saab järjestada kandidaadid vastavalt enda eelistusele: 1., 2., 3., jne. Valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt pooled häältest. Kõigepealt loetakse kokku valijate esimesed eelistused. Kui ükski kandidaat vajalikke hääli kokku ei saanud, langeb viimaseks jäänu välja. Talle antud hääled ei lähe raisku, vaid liiguvad edasi järgmisele eelistusele. Nii jätkub see seni, kuni üks kandidaat saab kokku enam kui pooled kehtivaks loetud häältest.

Selline valimissüsteem jätab erakondadele võimaluse tulla välja oma parteiliste kandidaatidega, kuid motiveerib neid samas mitte teravalt vastanduma, vaid otsima ühisosa, et saada hääli ka nendelt valijatelt, kelle esimene eelistus on teine. Eelmisel aastal osales Iirimaal presidendivalimistel küll ainult kolm kandidaati, sest vasakpoolsed erakonnad koondusid siis võitnud Catherine Connolly taha juba kandidaatide ülesseadmisel, kuid kahel varasemal korral oli neid 6-7. See tähendab, et valijatel oli päriselt kellegi hulgast valida.

Kandidaadid ja presidendiks valitud on olnud Iirimaal reeglina tugeva poliitilise taustaga pikaajalised tegevpoliitikud. Iiri põhiseaduses ei ole nõuet, nagu see on Eesti omas, et presidendiks saades peab inimene oma erakondliku kuuluvuse peatama. Praktikas on sellele ametikohale jõudes aga parteipoliitikast distantseerutud, sest sinna ei jõuta üldiselt ainult tänu ühe erakonna toetajate häältele. Teiseks ametiajaks kandideeritakse sageli juba sõltumatu kandidaadina.

Selline valimissüsteem soosib konstruktiivseid ja oponentide suhtes lugupidavaid arutelusid, mitte kandidaatide teravat vastandumist, sest võitlus käib ju mitte üksnes valijate esimeste, vaid ka järgnevate eelistuste pärast. See võimaldab näha võimalikult paljudel valijatel enda valitud isiku saamist presidendiks, jättes aga samas ära vajaduse korraldada võitja selgitamiseks veel ka valimiste teine voor. Presidendi võim ei ole Iirimaal seejuures suurem kui Eestis.

Eestis nüüd presidendivalimistel esifavoriidiks peetav Ülle Madise tunnistas oma pressikonverentsil, et parlamentaarses riigis võib presidendivalimisi korraldada väga erineval moel. Nii see on. Minu arvates ei ole mingit põhjust välistada Eestis sel teemal peetavates aruteludes ka otsevalimisi. Euroopa Liidus on need meiega samas suurusjärgus väikeriikides pigem tavapärased. Sellise valimissüsteemiga seltskond, kuhu Eesti praegu kuulub, on jäänud väga väikeseks.

Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).

Kliimamuutused on reaalsus, millega tuleb arvestada

Artikkel valmis 17. juulil ja ilmus 23. juulil 2026 toimetatud kujul ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

Tõrvas hiljuti inimeste kodusid ja töökodasid laastanud üleujutus ei jää ilmselt viimaseks omataoliseks. Teadlased ennustavad Eestis äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemist. See on reaalsus, millega tuleb hakata kõigil järjest enam arvestama.

See ei olnud esimene kord, mil vesi Tõrvas suurt kahju tegi. Vanemad inimesed meenutasid kohe, et sarnane üleujutus oli 1978. aastal, kui erakordselt tugeva vihmasaju tagajärjel purunes kõigepealt Pokardi pais ja selle mõjul tulvas vesi ka üle Tikste veskijärve tammi. Keskkonnaagentuur tõi omakorda välja, et juulikuu kõrgeim veetase registreeritigi Tõrvas just toona. Nende vaatlusandmed algavad 1950. aastast.

Vanadest ajalehtedest võib leida teateid ka varasematest üleujutustest. 1926. aastal kirjutas Valgas ilmunud Uus Rajalane: “Pühapäeval, 9. mail kell 10 õhtul lõhkus vesi Tikste veski tammi täielikult ära ja ujutas all pool tammi üle madalamad kohad, sünnitades tuntavat kahju. Nii uhtus äkiline veevool välja piimaühisuse aia postid, viis ühes laua hunnikud, lähedal asuval kaupmehel veeresid peri vett heeringu tünnid ja õli vaadid. Õnnetuse põhjuseks oli arvatavasti liiga kõrgele üles paisutatud vesi, millele vana tamm ei suutnud vastu panna ja vee jõule alla andis.”

1932. aasta 11. augustil raporteeris Maaleht: “Tikste pais uputas Tõrva linna. Läinud nädala lõpul juhtus Tõrvas väikene “veeuputus”. Helme Tikste veski pais, mis asub ülevalpool linna, oli millegi pärast murdunud ja laskis vabadusse pääsenud järve vee suure kohina ja mürinaga otse Tõrva linnakese peale. Kuigi linn just palju kannatada ei saanud, sünnitas see väikene “veeuputus” tõrvalastele siiski nii mõneski asjas “tähtsat” kõneainet.”

    Nii et probleem konkreetse kohaga ei ole uus. Tikste veskijärve paisu purunemine tekitas Tõrvas korduvalt üleujutusi juba enne seda, kui ülesvoolu rajati Pokardi paisjärv, mille paisu purunemine nüüd sellegi vastupidavuse murdis. Tõrvalastele pakkus see palju kõneainet juba ajal, mil see paik ei olnud ametlikult isegi veel osa Tõrva linnast, vaid kuulus alles Helme valla koosseisu.

    Suurveed on tekitanud Tõrvas probleeme ka teistes kohtades. 1931. aasta kevadel esitas linnavalitsus majaomanike palvel taotluse, et linnast ülesvoolu asuvate vesiveskite omanikke kohustataks paise aegsasti avama, mitte jätma seda viimasele hetkele. Valga maavalitsus andiski siis välja määruse, millega neid kohustati seda tegema, et hoida ära uputusi. Paar nädalat hiljem tabas linna aga siiski suur üleujutus. Õhne jõgi tõusis tavapärasest mitu meetrit kõrgemale. Vesi vallutas 20 elumaja, 30 kõrvalhoonet. Kanad kolisid puude otsa, aga palju loomi sai hukka.

    Kogu selle ajaloo taustal ei ole tänavune juhtum midagi enneolematut. Väiksemaid üleujutusi on tõrvalased elanud üle palju. Samas on tulvavesi nõudnud inimelugi, kui viis 2013. aastal Helme jõe äärest kaasa ühe üleujutatud sõiduteel liigelnud kohaliku mehe. Selles mõttes läks sel korral veel isegi hästi.

    Eeltoodust hoolimata peaks Tõrvas juhtunu mõjuma nüüd äratuskellana laiemalt. Ajakirja Eesti Loodus värskeimas numbris selgitavad Tartu Ülikooli teadlased (“Leebem talv, karmimad valikud: teaduslik pilk Eesti kliima tulevikku”), et jätkuvad kliimamuutused toovad Eestis endaga kaasa mitte üksnes temperatuuride kasvu, vaid ka sademete hulga suurenemise. Samas rõhutatakse, et tõenäoliselt jaotuvad sademed tulevikus ebaühtlasemalt: kui sajab, siis korraga palju; kui ei saja, siis ei saja üldse.

    “Riskijuhtimise vaatest ütleb see teadmine meile palju rohkem kui näiteks aastane keskmine sademete hulk. Kui mingi näitaja keskmine on veidi suurem või väiksem, ei tekita see enamasti probleeme põllumajanduse või taristuga. Need satuvad surve alla siis, kui süsteem peab tulema toime äärmustega, millega ei ole arvestatud,” kirjutavad Eesti kliimateadlased. “Eriti selgelt tulevad need riskid esile linnakeskkonnas.”

    Justkui tellitult tõi tugev vihm selle peale Tõrvas kaasa veetaseme kiire tõusu, mis viis paisude purunemiseni. Keskkonnaagentuuri andmetel sadas paari päevaga maha 80% varasemast kogu juulikuu keskmisest sajunormist. Juhtunu illustreeris ilmekalt seda, mille eest kliimateadlased olid just hoiatanud.

    Kui sellised tugevad vihmasajud muutuvad edaspidi järjest sagedasemaks, tähendab see paraku, et järjest sagedamini võivad hakata korduma ka sellised suured laastavad üleujutused, mida varem on nähtud siiski suhteliselt harva. Seega on vaja hakata arvestama nendega rohkem nii linnade ruumilise arengu planeerimisel kui ka hoonete, tänavate, sildade ja paisude projekteerimisel. Tuleb eeldada, et sellistest äärmuslikest ilmastikunähtustest kujuneb aegamisi uus normaalsus.

    Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).