Septembri lõpus teatasid Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (EERK), et äriregistris tehtud kandega jõudis lõpule ühinemine erakonnaga Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (EVP–PK), mille tulemusel olevat tekkinud organisatsioon, millel on 1045 liiget. Ühendavaks pooleks oli selles protsessis EERK ning EVP–PK kustutati registrist, kuid selle liikmed ei kandunud siis automaatselt üle EERK liikmete nimekirja. Tegelikult näitab register praegu, et EERK liikmete arv on langenud alla viiesaja. Erakonnaseaduse järgi peaks see viima erakonna tegevuse lõpetamiseni.
“Hetkel erakondadele kehtiv viiesaja liikme nõue on mõeldud poliitilise konkurentsi piiramiseks,” märkis seda kommenteerides Andres Laiapea, kes kandideerib Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal. “100 aastat tagasi piisas Eestis erakonna registreerimiseks mõnest liikmest. Eesti iseseisvuse taastamise ajal oli vaja saada kokku vähemalt 200 liiget. Tänapäeval ei registreerita Eestis erakonda, kui sel on vähem kui 500 liiget. Selline künnis pärsib selgelt uute erakondade loomist.”
“Tõenäoliselt saab EERK nõutud liikmete arvu peagi jälle kokku, kui neid EVP-PK nimekirjast enda omasse üle hakkab kandma, aga see ei muuda tõsiasja, et suur osa neist liikmetest on vaid nimed paberil, nagu teistelgi Eesti erakondadel,” lisas ta samas. “Kui erakonna liikmeks loetaks ainult need, kes tasuvad liikmemaksu, tuleks kohe selgelt välja, et enamik praegu registris olevatest erakondadest viiesaja liikme nõuet sisuliselt ei täida.”
EERK on kehtestanud liikmemaksu suuruseks 25 eurot aastas. Erakonna põhikirja kohaselt ei saa seda tasumata EERK poliitikat sisuliselt kujundada, selle sisevalimistel kandideerida ja kandidaate üles seada. Vaatamata sellele on tasunud käesoleva aasta esimese kolme kvartali jooksul Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) esitatud andmete kohaselt liikmemaksu vaid 91 erakonna liiget.
“Olukord ei ole parem ka teistes väiksemates erakondades,” märkis Laiapea. “Näiteks erakonnas Eesti 200, mis kuulub jätkuvalt valitsusse, on tasunud tänavu liikmemaksu kõigest 61 ja nendega ühinemist vaagivate roheliste ridades 16 inimest. Vabaerakonnas käesoleva ja eelmise aasta peale kokku ainult kolm ning Vasakliidus neli inimest. Parempoolsed ei kogugi üldse liikmemaksu, et mitte näidata kui vähe on neil tegelikult aktiivseid liikmeid. Suurema osa nende sissetulekust on andnud tänavu erakonna suursponsorid Raul Kirjanen ja Rain Lõhmus, aga eraldisi saadakse ka riigieelarvest – tänu sellele, et 2023. aastal koguti valimistel üle kahe protsendi häältest.”
Mida teha? Kuidas võiks olemasolevat süsteemi muuta? “Ei ole vaja hakata jalgratast leiutama, tasub õppida teiste riikide kogemustest. Erakondi motiveeriks aktiivsete liikmete arvu kõige rohkem kasvatama see, kui nende riigipoolsel rahastamisel arvestataks ka liikmemaksude kogumist. Näiteks nii, et erakond saab iga vähemalt 10 eurot liikmemaksu tasunud liikme kohta riigieelarvest juurde 25 eurot aastas,” selgitas Laiapea. “Oluline on siduda see just liikmemaksu tasunud inimeste arvu, mitte kogutud summaga, sest viimane võib kujuneda päris suureks ka olukorras, kus liikmemaksu tasunud inimesi on vähe.”
Kui võtta aluseks eelmisel aastal liikmemaksu tasunute arv, saanuks EERK riigieelarvest sellise süsteemi korral 4050 eurot, Eesti 200 – 3150 eurot, rohelised 925 eurot, aga EKRE 42225, Reformierakond 23800, Keskerakond 15150, Isamaa 13650 ja sotsid 11125 eurot. “Suurema ja aktiivsema liikmeskonnaga erakonnad saaksid ikka rohkem, kuid süsteem oleks õiglasem, arvestaks rohkem ka väiksemate erakondadega,” selgitas Laiapea.
“Lisaks tuleks erakondade riigipoolne rahastamine siduda loomulikult ka neile valimistel antud häältega. Näiteks nii, et iga parlamendivalimistel saadud hääle kohta saadakse riigieelarvest 5 eurot aastas,” rõhutas Laiapea. “Sellise süsteemi korral saanuks nüüd riigieelarvest eraldisi ka näiteks rohelised, 29430 eurot aastas, kes praegu riigipoolset toetust ei saa, sest nende häältesaak jäi viimastel parlamendivalimistel alla kahe protsendi.”
“Teatavasti on roheliste plaanitav ühinemine erakonnaga Eesti 200 seotud paljuski sellega, et neil ei ole raha Riigikogu valimistel kandideerimiseks nõutava kautsjoni tasumiseks,” märkis Laiapea. “Kautsjoni nõudmine tuleks asendada loomulikult toetusallkirjade nõudmisega, aga suureks abiks oleks väiksematele erakondadele ka see, kui erakondade riigipoolne rahastamine seotaks valijate antud häältega.”
“Mis puudutab erakonna registreerimisel nõutavat liikmete arvu, siis sellise künnise võiks täiesti kaotada, et võimaldada tekkida erinevat tüüpi uutel erakondadel, mis mõjuksid meie poliitilist maastikku rikastavalt. Sellise nõude olemasolu näitab tegelikult vaid juba registreeritud erakondade hirmu uute tulijate ees,” lisas ta samas.
“Erakondade registrist on näha, et Eesti 200, Vabaerakond ja Vasakliit täidavad praegu kehtivat viiesaja liikme nõuet paberil üsna napilt. Praktikas on neil aktiivseid liikmeid tunduvalt vähem. Sellest tulevadki suuresti ka igasugused jutud vajadusest ühineda mõne teise erakonnaga – kardetakse liikmete arvu langemist alla viiesaja,” selgitas Laiapea. “Aga mis on selles halba, kui poliitilisel maastikul eksisteerivad ka sellised väikesed nišiparteid? Miks peab neid survestama kuidagi kunstlikult koonduma? Minu arvates tuleks luua hoopis paremad tingimused nende kasvuks, et demokraatia muutuks Eestis elujõulisemaks.”
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).
