Valimistulemuste analüüs

Eeldades, et avaldatud hääletustulemused vastavad nüüd tegelikkusele, oli minu isiklik häältesaak nendel valimistel küll enam-vähem ootuspärane, kuid seoses Sakala valimisblogis ilmunud kummalise teatega (alltoodud kuvatõmmis) esitasin Vabariigi Valimiskomisjonile siiski selgitustaotluse, milles…

Kuvatõmmis Sakala valimisblogist.

…palun selgitada: 1. Kuidas sai selline viga hääletustulemuste esitamisel üldse tekkida? 2. Kas ehk kuidas on Vabariigi Valimiskomisjon veendunud, et see parandatud tulemus vastab tegelikkusele? 3. Kas sarnaseid ebatäpsusi võib esineda avalikustatud hääletustulemustes veel teisigi?

Enne oma selgitustaotlusele vastuse saamist ma seda teemat pikemalt ei kommenteeri (on juba soovitatud hääletustulemused vaidlustada, kuid ootaks siiski ära asjaosaliste selgitused), sest see asi tundub hetkel lihtsalt liiga absurdne.

Praeguse seisuga kogusin kokku 124 häält ehk 0,32% kõigist Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas kehtivaks loetud häältest. Midagi võib veel häälte ülelugemisel muutuda, aga tõenäoliselt mitte palju. Nii et võib juba tulemustesse täpsemalt sisse vaadata küll.

Kas minu valimiskampaania omas hääletustulemusele üldse mingit mõju?

Hääli tuli mulle kõigist Järva- ja Viljandimaa omavalitsustest. Toetus jagunes maakondade vahel suhteliselt ühtlaselt (Viljandimaal sain 0,33%, Järvamaal 0,30% häältest). Viljandi linnas sain viimaste kohalike valimistega võrreldes juurde paar toetajat.

Veidi üllatas nüüd see, et e-häälte osakaal jäi keskmisest madalamaks (minul 45,16%, valimisringkonnas tervikuna 49,13% kehtivaks loetud häältest), sest peaaegu kogu minu valimiskampaania toimus veebis.

Võrreldes varasemalt selles valimisringkonnas parlamendivalimistel osalenud üksikkandidaatidega oli häältesaak enam-vähem keskmine: 2019. aastal sai Jüri Malsub ainsa üksikkandidaadina 90 häält (0,24%), aga 2015. aastal Heli Koit ainsa üksikkandidaadina 176 häält (0,46%).

Eeltoodut arvestades võib esmapilgul ju näida, et minu valimiskampaania ei avaldanudki hääletustulemusele nüüd mingit märkimisväärset mõju – korjasin lihtsalt kokku need hääled, mille võinuks saada iga teine inimene, kui ta siin minu asemel üksikkandidaadina valimistel oleks osalenud.

Kui vaadata teiste tänavuste üksikkandidaatide häältesaake, siis selle järeldusega aga siiski nõustuda ei saa. Valimistel osales nüüd kümme üksikkandidaati. Nii kogutud häälte arvult kui ka osakaalult oma valimisringkonnas olin Mihhail Stalnuhhini ja Vladas Radvilavičiuse järel, kes on mõlemad kahtlemata palju tuntumad tegelased, nüüd kolmas, edestades selgelt kõiki ülejäänusid. See tuleb kirjutada ilmselt ikkagi toimunud valimiskampaania arvele.

Järva- ja Viljandimaal kandideerinutest jäi nüüd 22 kandidaati häältesaagilt minust tahapoole. Nende hulgas mitmed, kes tegid aktiivselt tänavakampaaniat, figureerisid suurtel plakatitel ning arvukatel valimisreklaamidel ajalehtedes ja veebis.

Minu valimiskampaania kogukulu (va. kandidatuuri registreerimiseks tasutud kautsjon) oli 546 eurot, mis teeb ümmarguselt 4,4 eurot iga saadud hääle kohta. Veidi enam kui pool sellest kulus postituste võimendamisele Facebookis. Võrreldes päris mitmete nüüd kangesti Riigikokku pääseda ihanud tegelastega, kes kulutasid oma kampaaniale kümneid tuhandeid eurosid (50–60 eurot iga saadud hääle kohta), läks ju tegelikult väga hästi.

Valimistulemustest üldisemalt

Oma veebruari lõpus tehtud prognoosis ennustasin peaaegu täpselt, kes pääsevad parlamenti meie valimisringkonnast: sotsidest Lauri Läänemets ja Helmen Kütt, Isamaast Helir-Valdor Seeder (ja Viljandist pärit Riina Solman, kes kandideeris Tallinnas), Keskerakonnast Jaak Aab (Kersti Sarapuu jäi esialgu siiski välja), Reformierakonnast Jürgen Ligi ja Pipi-Liis Siemann ning EKRE-st Jaak Madison, kelle asendusliikmena läheb Riigikokku taas Kalle Grünthal, sest Madison jätkab europarlamendis. Ando Kiviberg (Eesti 200) kõigub, täpselt nagu ennustasin, kusagil piiri peal.

Samas pakkusid valimistulemused siiski üllatusi. Reformierakonna võit tuli oodatust suurem. EKRE langust ma ei eeldanud, kuigi pärast seda Prigožini skandaali võis seda oodata. Keskerakonna puhul oli muidugi teada, et varasemaga võrreldes nende positsioonid kindlasti nõrgenevad, aga ma ei arvanud, et kohti kaotatakse nii palju. Eesti 200 esines üle ootuste hästi. Sotside langus jäi oodatust väiksemaks. Isamaa tulemus oli ettearvatav. Hea, et Parempoolsed ületasid künnise, mis tagab neile riigipoolse rahastuse. Kahju, et see ei õnnestunud rohelistel.

Nende valimiste suurim üllataja oli kindlasti Vasakpartei, täpsemalt selle ridades valimistel osalenud liikumise Koos/Вместе üks juhte Aivo Peterson, kes tegi Ida-Virumaal Mihhail Stalnuhhini (4578 häält) järel ja Yana Toomi (3458 häält) ees paremuselt teise tulemuse (3970 häält), röövides sellega Stalnuhhinilt ilmselt isikumandaadi (selle saamiseks olnuks seal vaja koguda 4927 häält). Stalnuhhin ning Peterson jäid nüüd küll mõlemad parlamendist välja, aga Vasakpartei (üleriigiliselt 2,4% häältest) sai õiguse riigipoolsele rahastusele.

Kohtade jaotust vaadates tundub mulle nüüd kõige tõenäolisem, et võimule tuleb valitsus, kuhu kuuluvad Reformierakond, Eesti 200 ja Isamaa. Aritmeetiliselt on võimalikud ka mitmed muud kombinatsioonid, aga need on kõik tunduvalt ebatõenäolisemad. Koalitsioon EKRE-ga on Kaja Kallase poolt välistatud. Keskerakonnaga oleks parlamendis koos 53 kohta, aga see ei ole piisav ülekaal. Eesti 200 ja Reformierakond omavad kahepeale kokku enamust (51 kohta), aga mitte piisavat, mistõttu tuleb kaasata lisaks sotsid või Isamaa – maailmavaateliselt on lihtsam teha koostööd Isamaaga ja sellisel juhul jääb ka opositsioon rohkem killustunuks. Pealegi on siis Isamaa ohjeldamiseks alati varuks võimalus asendada nad valitsuses vajaduse korral sotsidega. Seetõttu ennustangi nüüd just sellist uut kolmikliitu.

Üheks selle kolmikliidu programmiliseks ühisosaks on juhtumisi soov piirata Vene kodanike hääleõigust Eestis toimuvatel kohalikel valimistel. Arvestades seda, mida näitasid äsjased valimised juba praegu Ida-Virumaal valitsevate meeleolude kohta, võib seda võrrelda tiku viskamisega püssirohutünni, aga eestlastest valijatelt on saadud selleks nüüd täiesti selge mandaat – on raske näha, kuidas võiks selline koalitsioon selle hetkel kehtiva põhiseadusega selgelt vastuolus oleva lubaduse täitmata jätta. Nii et riik liigub praegu kursil, kus EKRE ning Reformierakonna jätkuvale vastasseisule lisandub veel ka olukorra jätkuv pingestumine kohalikul eesti-vene teljel. Palju õnne kõigile!

PS. Ise kavatsen ma hakata valmistuma nüüd muidugi vaikselt Euroopa Parlamendi valimisteks, mis toimuvad teatavasti juba järgmisel aastal. ALDE Partei liikmena teen Reformierakonnale ning Keskerakonnale loomulikult ettepaneku osaleda nendel valimistel ühise nimekirjaga 🙂

Kes valitakse Järva- ja Viljandimaalt parlamenti?

Võimalus pääseda üksikkandidaadina parlamenti, nagu ma olen oma valimiskampaania käigus pidevalt rõhutanud, on üksnes teoreetiline. Valimiskünnis jääb ilmselt ületamata ka erakondadel Eestimaa Rohelised ja Parempoolsed. Nende mõlema sisuliseks eesmärgiks on koguda vähemalt 2% häältest, et hakata saama riigieelarvest erakondadele jagatavat toetust, mis võimaldaks neil jätkata oma organisatsiooni ülesehitamist, et saavutada parem tulemus järgmistel valimistel.

Minu hinnangul olen ma üksikkandidaadina nende nimetatud erakondadega Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas enam-vähem samas kaalukategoorias. Parlamenti ei pääse meist keegi, kuid saab olema huvitav vaadata, milline tuleb meie omavaheline järjestus ja kas suudame koguda siin kõik kokku vähemalt 5% häältest.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Neist jõududest, mis pääsevad tõenäoliselt parlamenti, on Järva- ja Viljandimaal kõige nõrgem seis sotsidel. Ühtegi isiku- ega ringkonnamandaati ei õnnestunud neil siit saada juba eelmine kord. Nelja aasta eest kogusid nad üleriigiliselt 9,8%, Järva- ja Viljandimaal 12,5% häältest. Kompensatsioonimandaadiga pääses parlamenti Helmen Kütt. Asendusliikmena pärast eurovalimisi lisaks veel Lauri Läänemets, kellest on saanud tänaseks erakonna juht.

Küsitluste kohaselt kavatseb sotse toetada tänavu nii üleriigiliselt kui ka Järva- ja Viljandimaal umbes 7% valijatest. Selle tulemusel võivad nad saada parlamendis 5–7 kohta. Kuna Läänemets on nüüd erakonna üleriigilises nimekirjas esimene ning Kütt neljas, jätkavad mõlemad tööd ilmselt ka parlamendi uues koosseisus.

Läänemetsast on vahepeal saanud küll erakonna juht ning sotside Järva- ja Viljandimaa valimisnimekirja esinumber, kuid ta võib saada nüüd isegi vähem hääli kui eelmine kord, sest paljud varasemad toetajad on temas pettunud. Viimaste kohalike valimiste eel lubas ta Türi valijatele, et valimiste võitmise korral asub ta kindlasti Türi vallavanemaks (sotsid maskeerusid seal siis laiema toetajaskonna võitmiseks valimisliiduks, nagu Viljandis), kuid pärast valimisi eelistas siiski riigikogulase tähtsat ametit.

Läänemetsa isiklik häältesaak on nüüd huvitav selles mõttes, et sellest võib sõltuda tema jätkamine erakonna juhina. Kui ikkagi juhtub nii, et erakond kaotab parlamendis ligi pooled senistest kohtadest ja ta ei suuda isegi siin valijaid enda taha koondada, võetakse tõenäoliselt varsti ette mingi vangerdus, et minna juba järgmisel aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele tugevama juhiga.

Erakond Isamaa

Isamaa seis on küsitluste kohaselt nii üleriigiliselt kui ka meie valimisringkonnas veidi parem. Neid kavatseb toetada 8–10% valijatest, parlamendis saadakse tõenäoliselt 7–8 kohta. Üleriigilise nimekirja kaudu pääseb kindlasti parlamenti erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, aga ka Viljandist pärit riigihalduse minister Riina Solman, kes kandideerib Tallinnas (tema on üleriigilises nimekirjas 4. kohal). Isamaa jätkab kõigi eelduste kohaselt valitsuses ning enne eurovalimisi erakonna juhti vahetama ei hakka. Edasine sõltub sellest, kas koht Euroopa Parlamendis jääb erakonnale järgmisel aastal alles või mitte.

Eesti 200

Küsitluste põhjal tehtud prognooside kohaselt võib Eesti 200 saada parlamendis 9–11 kohta. Ringkonnamandaadi saamiseks peaks nad koguma Järva- ja Viljandimaal vähemalt 14,3% häältest, kuid ükski küsitlus neile siin nüüd sellist tulemust ei ennusta. Erakonna üleriigilises kandidaatide nimekirjas, mille alusel jaotatakse kompensatsioonimandaate, on siinsetest kandidaatidest esimene Ando Kiviberg, kes asub seal aga alles 13. kohal.

Kiviberg võib siiski pääseda parlamenti, kui erakonnal läheb valimistel üle ootuste hästi ja/või see kaasatakse valitsusse ning mõni üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat loobub oma mandaadist või läheb ministriks. Kadri Paasil, kes kulutas oma isiklikule valimiskampaaniale 35000 eurot, aga ka Kaspar Taimsool ei ole nüüd sisuliselt mingit lootust parlamenti pääseda.

Keskerakond

Küsitluste kohaselt võib Keskerakond saada Järva- ja Viljandimaalt nüüd ühe ringkonnamandaadi, nagu 2019. aastal, mille võtab taas Jaak Aab. Kui peaks juhtuma, et ringkonnamandaat jääb saamata, pääseb erakonna üleriigilises nimekirjas 6. kohal olev Aab aga parlamenti kompensatsioonimandaadiga. Seda kaudu pääseb sinna kindlasti ka Kersti Sarapuu, kes on erakonna üleriigilises nimekirjas 8. kohal. Asendusliikmena võib pääseda sinna hea õnne korral taas ka Peeter Rahnel.

EKRE ja Reformierakond

Kõige lahtisem on tulemus EKRE ja Reformierakonna puhul. Nende parteide poolt valijatele etendatav suur vastasseis, mida Järva-ja Viljandimaal kehastavad eelkõige Jürgen Ligi ja Jaak Madison, tõmbab enda taha kõige rohkem juhuslikke valijaid, kellel ei ole mingit kindlat erakondlikku eelistust. Palju sõltub sellest, kumb jõud suudab nüüd veel viimastel päevadel veenvamalt esineda ja selliseid kindla eelistuseta inimesi valima mobiliseerida.

Kuigi nende omavahelise vastandumise tõttu võib näida, et Reformierakonda ja EKRE-t valivad täiesti erinevad inimesed, ei ole see praktikas alati päris nii. Mulle endale on üks inimene öelnud, et kaalus valimist Jaak Madisoni ja Jürgen Ligi vahel, aga otsustas anda hääle mulle just selle tõttu, et minu arvates peaks tulema nüüd võimule nn. rahvusliku ühtsuse valitsus, mille moodustavad Reformierakond ja EKRE, kes sellest ise praegu midagi kuulda ei taha – need erakonnad ning nende poliitikud on vähemalt osade valijate silmis palju sarnasemad, kui nad ise arvavad.

Küsitluste kohaselt peaks Reformierakond saama nüüd parlamendis 32–34 ja EKRE 22–24 kohta. Kahekesi suudaksid nad moodustada stabiilse valitsuse, mida oleks Eestile praeguses keerulises julgeolekuolukorras väga vaja, aga teineteist välistades saadakse vältimatult ebakindel koalitsioon.

Kandidaatide nimekirjasid vaadates võib ennustada, et EKRE esindajana osutub Järva- ja Viljandimaalt valituks Jaak Madison, aga tema jätkab oma tööd europarlamendis ning asendusliikmena pääseb Riigikokku taas Kalle Grünthal. Reformierakond võtab Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast tõenäoliselt kaks mandaati, mille saavad Jürgen Ligi ja Pipi-Liis Siemann.

Kokkuvõte

Väga suuri muudatusi need valimised endaga Järva- ja Viljandimaa esindajate osas parlamendis kaasa ei too. SDE ridadest osutuvad valituks Lauri Läänemets ja Helmen Kütt, Keskerakonnast Jaak Aab ja Kersti Sarapuu, Isamaast Helir-Valdor Seeder ja EKRE-st Jaak Madison, keda hakkab asendama Kalle Grünthal. Reformierakonna esindajana jätkab Jürgen Ligi ning eelmine kord siit valitud Yoko Alenderi asemel, kes valitakse sel korral parlamenti Tartust, võtab koha sisse Pipi-Liis Siemann. Riigikokku võib, aga ei pruugi pääseda Ando Kiviberg – sõltub sellest, kas Eesti 200 kaasatakse nüüd valitsusse ja/või kui palju see üleriigiliselt hääli kogub.

PS. Mis puudutab minu isiklikku häältesaaki, siis see on nüüd tegelikult suhteliselt ebaoluline. Valimistest kavatsen ma võtta, nagu märkisin juba enne viimaseid kohalikke valimisi, ühel või teisel kujul osa ka edaspidi. Kui mitte kandidaadi, siis valijana kindlasti.

Esimene ja viimane valimisdebatt

Järvamaa noortevolikogud korraldasid teisipäeval Paides valimisdebati, mis oli minu jaoks nüüd üldse esimene ja viimane. Olin kutsutud ka päev varem Tarvastu Gümnaasiumis toimunud debatile, aga seal ma ei osalenud, sest andsin ise samal ajal koolis tunde. Ühelegi ajakirjanike korraldatud debatile mind ei kutsutud (teatavasti on üksikkandidaadid nende hulgas domineeriva mõtteviisi kohaselt mingid külahullud, kelle üle on lahe ilkuda, aga keda tõsiselt küll ei tasu võtta).

Erakondade kohalikest esinumbritest osalesid Wittensteini Tegevusmuuseumis toimunud debatil Jürgen Ligi (Reformierakond), Ando Kiviberg (Eesti 200) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa). EKRE-t esindas Türi abivallavanem Elar Niglas, Keskerakonda Järva vallavanem Toomas Tammik, sotse Birgit Sitska, parempoolseid Ermo Täks ja rohelisi Oliver Rohesalu. Isamaad pidi algse kava kohaselt esindama Ajakeskuse Wittenstein teadusjuht Ründo Mülts, aga viimasel hetkel tehti muudatus.

Enne teisipäeva peatusin ma Paides pikemalt viimati umbes 20 aastat tagasi, kui sain Tallinnast suvel Viljandi poole hääletades auto peale, millega sõitnud tüdrukud viisid mind sinna ekskursioonile (käisime poes süüa ostmas ja vallitornis, aga lõpuks sattusime väikesesse liiklusavariisse, mille tõttu tuli auto seal neist ühe tuttava juurde lükata, ja sõitsime bussiga tagasi Tallinna – rohkem ei ole ma neid näinud, ei tunneks enam ilmselt äragi, ei tea mis neist on saanud). Nüüd läksin aegsasti kohale, et vaadata kuidas see linn on vahepeal muutunud.

Vaatasin ühtlasi üle ka Wittensteini Tegevusmuuseumi ekspositsioonid. Huvitav koht. Soovitan ajalooõpetajatel seda võimaluse korral kindlasti õpilastega külastada. Seal on võimalik tellida gruppidele ka mitmesuguseid erinevaid töötubasid, alates sepikoja õpitoast ja lõpetades 19. sajandi foto õpitoaga, kus osalejad saavad teha endast ise ajastutruu foto.

Poliitilise polariseerumise vähendamine

Aga nüüd siis kokkuvõte valimisdebatist. Küsimusele, mida uus valitsus esimese asjana tegema peaks, vastasin ma, et kõigepealt tuleb see valitsus luua ning minu arvates, nagu on kirjas ka minu valimisprogrammis, võiks sündida nn. rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuuluvad nii Reformierakond kui ka EKRE – märkisin, et see võiks olla esimene samm poliitilise polariseerumise vähendamise suunas.

Siinkohal pean kerima siiski ajas veidi tagasi, sest ruttasin nüüd juba sündmustest ette. Enne debatti toimus samas Uku Valneri valimisteemaline töötuba, mida samuti ma jälgisin. Saabusid järjest ka erakondade esindajad. Vahepeal oli paus, mille ajal vestlesin EKRE esindaja Elar Niglasega, kellega olin puutunud varasemalt veidi kokku seoses õpingutega Skytte instituudis, näiteks aines poliitiline süsteem, kus andsin tagasisidet tema tööle. Meie õppejõuks oli selles aines Liisa Talving, kes selgitab alltoodud videos mõistet “polariseeritus”.

Skytte instituut on avaldanud nüüd seoses valimistega terve rea selliseid lühikesi videosid, milles Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala õppejõud selgitavad valimistega seotud mõisteid. Tasub tutvuda!

Nii, liigume edasi järgmise punkti juurde, tagasi valimisdebati juurde!

Fookus tuleks seada selgelt taastuvenergiale

Kui jutuks tuli energeetika, nõustusin roheliste esindaja Oliver Rohesaluga, et fookus tuleks seada selgelt taastuvenergiale. “Eesti on väike riik ja siin ei saa joosta energiatootmise arendamisel kõigis erinevates suundades. See tuumajaama projekt, mis praegu välja on käidud, on ju selgelt ebarealistlik. Samamoodi vesiniku laialdane kasutamine tundub utopistlik lahendus. Mis jääb, see on tuul, päike, biogaas ja koostootmisjaamad. See on see, mida tuleks arendada. Muidugi ka uurida maapõuenergia kasutamist. Praegu juba need uuringud käivad, seda jätkata,” selgitasin enda nägemust.

Erakondade esindajad olid Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses üldiselt siiski entusiastlikumad, pooldades enamasti vähemalt vastavate uuringute tegemist. “Nagu siit näha oli, selle tuumajaama projekti eestvedajate lobitöö erakondade juures on kandnud vilja, peaaegu üksmeelne see toetus neil sellele,” märkisin selle peale. “Muidugi, kui mõelda kliimamuutustele, maailmas tervikuna tuumaenergia on kindlasti üks asi, mis aitab kaasa süsinikdioksiidi õhkupaiskamise vähendamisele, aga konkreetselt selle Eesti projekti puhul on ju, et tahetakse kasutada tehnoloogiat, mida kusagil maailmas ei ole praktikas kasutatud veel. Eesti peaks siis olema mingis mõttes nagu katselabor. Noh, võib muidugi uurida ja kaaluda ja proovida ja sinna mingeid rahasid alla panna, et seda kõike teha, aga mis sellest lõpuks välja tuleb… Mulle isiklikult tundub, et see on üsna ebarealistlik projekt lihtsalt. Kuluallikas lihtsalt tuleb sellest.”

Samas nõustusin Isamaa esimehega selles, et ka taastuvenergia kasutamisega kaasnevad omad probleemid. “Nõustuks siin härra Seedriga, et ka tuuleenergia kasutamisel on kindlasti oma keskkonnajalajälg ja põldude täisehitamine päikeseparkideks ei ole ilmselt kõige mõistlikum maakasutus,” ütlesin ma. “Nii et väga oluline on energia säästmine, kokkuhoid. Üks suur asi, mida riik saaks selle heaks teha, on toetada Kredexi kaudu – siis senisest veelgi suuremas mahus – elamute rekonstrueerimist, et paraneks nende energiatõhusus. Samamoodi arendada edasi ühistransporti, tasuta ühistransporti siis, et väheneks inimeste vajadus autodega sõita.”

Julgeolek, Tammsaare ja vene kirjandusklassika

Küsimusele, kui oluliseks peate häid suhteid väliste partneritega ja mis suunas näete arengut, vastasid erakondade esindajad järjest kinnitustega, et nad hindavad Eesti liitlassuhteid lääneriikidega kõrgelt. Rõhutati vajadust distantseeruda Venemaast, et kindlustada Eesti julgeolekut. Mina oma programmi selles osas ümber ei hakanud jutustama, sest ei soovinud kuulanud noortes liigset ärevust tekitada, kuid tõin lõpuks sisse järgmise vaatenurga.

“Ma nõustun siin eelkõnelejatega, aga,” hakkasin heietama, “täna siia sõites ma lugesin bussis sellist väljaannet nagu London Review of Books – suur Briti kultuurileht, umbes nagu Eestis Sirp. Selle viimasest numbrist jäi silma reklaam Anton Hansen Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” kahele esimesele osale, mis on nüüd siis avaldatud inglise keeles. Ja esimese osa kohta kasutati seal sellist sõna nagu tolstoilik ehk siis viide tuntud vene kirjanikule Lev Tolstoile. Teise osa kohta kirjutati, siis selles reklaamtekstis, et dialoogid on võrreldavad suurte vene romaanikirjanike omadega.”

“See on see, kuidas meid Lääne poolt vaadates sageli nähakse, et Eestit nagu defineeritakse kuidagi Venemaa kaudu. Selles mõttes geograafia mingis mõttes ikkagi on saatus, et Venemaa on meil siin kõrval ja pikemas perspektiivis on vaja jõuda kuidagi mingite normaalsete suheteni, aga see muidugi eeldab seda, et Venemaal toimub kõigepealt tõeline režiimimuutus, ja millal see tuleb, ei tea, aga lihtsalt, et kunagi loodetavasti midagi ikkagi muutub seal ka,” üritasin lõpetada optimistlikul toonil.

Tulemusstipendiumid, läbipõlemine ja vaimne tervis

Haridusele pühendatud osas märkisin, et “üliõpilaste vaatepunktist on kindlasti oluline teema näiteks tulemusstipendiumid, mis on praegu suhteliselt madalad, 100 eurot, ja neid jagatakse vähe. Võib olla ka nii, et pääsed magistrantuuri paremusjärjestuses esimesena, aga ei saa seda, või siis õpid ainult A-dele ehk viitele gümnaasiumi mõttes, aga ei saa seda, sest seal nende stipendiumide jagamisel on ka oma kvoodisüsteem ja erialade paremusjärjestused. Sinna kindlasti oleks üliõpilaste vaatepunktist raha juurde vaja.” Olen vestelnud päris mitmete üliõpilastega, kes on väljendanud praeguse korraga rahulolematust, ning teema oli mõne aja eest jutuks ka Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kursusevanemate koosolekul. Vajadusega stipendiumide süsteem üle vaadata nõustusid nüüd mitmete erakondade, näiteks Isamaa, EKRE ja SDE esindajad.

Rääkisin veidi ka õpetajate läbipõlemisest, mis on teatavasti üks õpetajate põua põhjustest. “Alustavate õpetajate läbipõlemise üheks suureks põhjuseks on kindlasti töökoormus,” leidsin ma. “Kui kohe täiskohaga minna õpetajaks, siis see on üsna vaevarikas. Mina töötan ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, aga poole kohaga, samal ajal omandan õpetajaharidust ülikoolis, sest ma olen õppinud ajalugu ja riigiteadust, aga mitte õpetajaks. Kui seda [tööd ülikooli kõrvalt] täiskohaga peaks tegema, siis see oleks ikkagi keeruline.”

Jutuks tuli ka õpilaste vaimne tervis, millega seoses ütlesin, pöördudes eelkõige publikuks olnud kooliõpilaste poole: “Mul on üks konkreetne soovitus noortele, sõnastades veidi ümber ühte tuntud ütlust: ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, mõtle mida sina ise saad teha enda heaks. Esimene asi on siis korralik unerežiim, mitte ööd läbi üleval istuda, sooritusvõime kohe paraneb. Soovitan lugeda Kene Verniku raamatut “Hea une teejuht. Praktiline käsiraamat unetusest jagusaamiseks” – palju asjalikke soovitusi.”

Valimisõiguse piiramise osas jäin eriarvamusele

Kui jutuks tuli üleminek täielikult eestikeelsele kooliharidusele, tõstatas Ando Kiviberg (Eesti 200) ka Venemaa kodanikelt Eestis kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmise küsimuse. Teiste erakondade esindajad olid põhimõtteliselt selle poolt, tuues seal vaid kohati välja, et tehniliselt on juba antud õigust keeruline ära võtta, ning asi läheks ilmselt kohtusse.

“Valimisõiguse kohta kõigepealt märgiks, et kui seda praegu hakata ära võtma nendelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt, nagu mõned erakonnad lubavad, siis ju sisuliselt tõugatakse neid inimesi sinna Kremli käte vahele. Neid on ju Eestis päris palju, tegelikult ikkagi kokku rohkem kui Järva- ja Viljandimaal valimisõiguslikke kodanikke. Tuleb arvestada ka sellega, mis seal Ida-Virumaal toimuma hakkab peale seda,” rõhutasin aga mina, “kuidas nende inimeste meelsus siis muutuma hakkaks, kas Eesti suhtes sõbralikumaks, teie arvates, või tõukaksime neid just sinna, kuhu ei taha tegelikult neid tõugata. See on nagu see murekoht praegu.”

“Risk selle kohta, et kui kremlimeelsetelt võtame hääleõiguse ära, siis tõukame nad Kremli rüppe – nad juba on seal,” kuulutas selle peale Kiviberg, tuues oma väite kinnituseks, et Venemaa presidendivalimistel toetas 94% Eestis hääletamas käinutest Putinit. “Venemaa valimistest osavõtuprotsent Eestis elavate Vene kodanike hulgas on suhteliselt madal,” leidsin aga mina. “See ilmselt ei näita seda terviku meelsust.” Vaatasin nüüd järgi, et viimastest Venemaa presidendivalimistest 2018. aastal võttis Eestis osa 34% hääleõiguslikest. See tähendab, et Putinile andis hääle tegelikult isegi veidi vähem kui kolmandik kõigist Eestis elavatest hääleõiguslikest Vene kodanikest, aga 2/3 seda ei teinud – nüüd tahetakse karistada selle esimese kolmandiku vaadete tõttu ka passiivset enamust, tõugates seda nii ilmselt vältimatult radikaliseerumise suunas.

Sellisel üheksa osalejaga valimisdebatil, mis kestab vaid poolteist tundi, on muidugi raske teemadesse süvitsi sisse minna, enamasti toimub lihtsalt oma seisukohtade markeerimine, aga kokkuvõttes võib selle debatiga minu vaatepunktist küll enam-vähem rahule jääda. Tervikuna on see järelvaadatav-kuulatav Facebookis.

PS. Veebruari keskel võttis minuga ühendust Äripäeva fotoreporter, kes teatas, et nad on koostamas valimiste eel veebis avaldamiseks fotolugu, milles keskendutakse eelkõige väiksematele või uuematele erakondadele ja üksikkandidaatidele, et nende valimiskampaaniat kajastada. Taheti teada, kas mul on kavas mõni eriline üritus, kuhu oleks võimalik kaasa tulla ja pilti teha. Pakkusin välja just selle ürituse, lisades hiljem, et huvitav oleks seda kajastada ehk just selle nurga alt, et see on üks vähestest valimisdebattidest, kuhu mind kui üksikkandidaati on üldse kutsutud. Kuid selle peale huvi rauges. Nojah, müüvama foto saaks kindlasti sellest, kui kandidaat kusagil tühjale saalile kõnet peab või tänaval meeleheitlikult mingeid trikke teeb, et kuidagi valijate tähelepanu saada.

PPS. Kuulasin nüüd ära ka teisipäeva õhtul Viljandis toimunud erakondade Järva- ja Viljandimaa esinumbrite debati, mille korraldasid Sakala ja Järva Teataja. Midagi läks võib-olla kaduma, sest kuulasin seda kahekordse kiirendusega, aga sellest lähtudes olgu nüüd lihtsalt mainitud, et kõige ebapopulaarsem punkt minu programmis on ilmselt mõte, et Eestis peaks tulema võimule rahvusliku ühtsuse valitsus, mille moodustavad Reformierakond ja EKRE. Vähemalt olen saanud sellele kõige rohkem negatiivset tagasisidet. Leidub palju neid, kes ei taha näha valitsuses neist üht või teist või kumbagi. Ja see kõlab muidugi tõesti nii, nagu laulaks keegi noore Villu Tamme häälega irooniliselt: Jaak Madison ja Jürgen Ligi, näe, sõbralikult teineteisele nüüd ulatavad käe, auu-auu auu-auu-auu. Kuid selline vastukaja tegelikult vaid kinnitab vajadust Reformierakonna ja EKRE lähenemise järele, sest on ju ise märk ühiskonna polariseerituse ulatusest.

EKRE ja Wagneri grupi väidetav koostöö

Kuvatõmmis Politico artiklist

Politico avaldas eile pika artikli kurikuulsa Wagneri grupi rahvusvahelisest mõjust, milles on muu hulgas tsiteeritud Balti kaitsekolledži teadurit Viljar Veebelit, kes väidab sisuliselt kindlas kõneviisis, et EKRE ja Wagneri grupp ongi teinud juba koostööd, mis algas siis nähtavasti enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, mille tulemusel pääses EKRE esindajana europarlamenti teatavasti Jaak Madison, kes kandideerib nüüd nende esinumbrina Järva- ja Viljandimaal. Madison ise on jõudnud selliseid väiteid küll juba naeruvääristada, aga asi on ikkagi üsna ebaselge, mistõttu saatsin nüüd Veebelile alljärgneva järelepärimise.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Viljar Veebel
Teema: EKRE ja Wagneri grupi väidetav koostöö

Tere!

Tuntud väljaande Politico eilses artiklis Wagneri grupi mõjust tsiteeritakse teie lauset, millest nähtub nagu oleks EKRE alustanud tõepoolest koostööd nimetatud grupeeringuga. Kas see tsitaat on korrektne? Ja kui on, siis millel teie vastav väide põhineb? On see lihtsalt oletus ehk kuulujutt või omate tõesti mingeid kindlamaid tõendeid?

Soovin saada selle kohta lähemat infot, sest ma olen ise nüüd üksikkandidaadina valimistel osaledes propageerinud ideed moodustada pärast neid valimisi nn. rahvusliku ühtsuse valitsus, kuhu kuuluvad nii Reformierakond kui ka EKRE. Minu hinnangul oleks see nüüd vajalik ühiskonnas poliitilise polariseerumise vähendamiseks, et Eesti suudaks seista praeguses julgeolekuolukorras paremini vastu välistele ohtudele. Kui peaks vastama tõele, et EKRE teeb tõesti koostööd sellise grupeeringuga, siis see kalkulatsioon loomulikult enam ei kehti.

Oleksin väga tänulik, kui seda asja nüüd veidi selgitaksite. Kõige parem, kui avaldaksite kogu teile teadaoleva info EKRE ja Wagneri grupi väidetava koostöö kohta, mida te saate avalikustada, sest paljudes kodanikes on see küsimus tekitanud nüüd suurt ärevust ning asi vajaks kiiremas korras täpsustamist, et õhku ei jääks mingit ebaselgust.


Kui sel teemal midagi täpsemat selgub, siis täiendan seda postitust. Esialgu jään äraootavale seisukohale. Kui need väited EKRE ja Wagneri grupi koostööst peaks leidma kinnitust, siis tuleb lugeda minu valimisprogrammi see osa, mis puudutab vajadust moodustada EKRE osalusel rahvusliku ühtsuse valitsus, loomulikult kehtetuks.

TÄIENDUS: EKRE tegi hagihoiatuse, milles nõuab “rahvusvahelisele väljaandele Politico valeandmeid esitanud Balti kaitsekolledži teadur Viljar Veebelilt ja erakonna suunal laimu levitanud Eesti meediaväljaannetelt valeväidete ümber lükkamist ja vabandamist” enne e-hääletuse ja eelhääletuse algust 27. veebruaril. Eesti Päevaleht avaldas pärast seda pikema jätkuloo, millest nähtub, et Prigožini võrgustik üritas viia eurovalimiste eel sotsiaalmeedias tõesti läbi kampaaniat EKRE toetuseks, kuid samas ei selgu, kas erakond sellest ise midagi teadis. On võimalik, et see mõjutuskampaania oli lihtsalt osa venelaste üldisest suunast toetada eurovalimistel euroskeptilisi jõude ning mingit otsest koostööd tegelikult ei toimunud – vähemalt ei ole avaldatud seni tõendeid, mis selle toimumist kinnitaksid.

ERR-i valijakompass

ERR-i valijakompassi koostamisel järgiti halba tava jätta üksikkandidaadid kõrvale, kuid minu vastused selle küsimustikule leiab siit. Erakondade vastused panid kompassi koostajad kokku nende programmide, pressiteadete ja muude mõtteavalduste põhjal.

  1. Tööjõumaksude alandamiseks tuleks kehtestada kinnisvaramaks

Minu vastus: Ei, ma ei poolda kinnisvaramaksu kehtestamist.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult –
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Reformierakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Parempoolsed
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Suuremat palka teenivate inimeste tulumaksumäär peaks olema kõrgem

Minu vastus: Jah, ma pooldan üleminekut astmelisele tulumaksule, mille puhul kasvab tulumaksuvaba miinimum ja alaneb keskmist ning sellest väiksemat palka saavate inimeste maksumäär, kuid kehtima hakkavad kõrgemad maksumäärad kõrgepalgalistele inimestele, sealhulgas riigikogulastele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Eestis tuleks langetada toiduainete käibemaksu, isegi kui see vähendab riigieelarve tulusid

Minu vastus: Jah, see ei pruugi viia hindade langemiseni, kuid aeglustaks kindlasti nende kasvu, andes samas toidutootjatele tagasi vajaliku puhvri, mis vähendaks nende pankrotiohtu ja vajadust riiklike toetuste järele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE, Keskerakond
Pigem nõustun – Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Isamaa
Ei nõustu üldse – Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Tervishoiusüsteemis peaks panema suurema rõhuasetuse indiviidi isiklikule vastutusele

Minu vastus: Sõltub sellest, mida selle all täpselt mõeldakse. Mina pooldan solidaarset ravikindlustust, mis laieneb kõigile, aga samas ka seda, et inimesed peaksid võtma ise suurema vastutuse oma tervise hoidmise eest.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Parempoolsed
Pigem nõustun – EKRE, Isamaa, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Rohelised
Ei nõustu üldse – Keskerakond, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Ühtlase regionaalarengu huvides tuleks vaesemaid Eesti piirkondi aidata järele rikkamate arvelt

Minu vastus: Jah, tasandus- ja toetusfondi kaudu seda ju sisuliselt tehaksegi.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Rohelised
Neutraalne – Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Heitgaaside mahu kontrolli all hoidmiseks peavad kütuseaktsiisid olema kõrgel tasemel

Minu vastus: Kõrged aktsiisid on tingitud pigem vajadusest täita riigieelarvet. Heitgaaside mahu kontrolli all hoidmiseks on vaja eelisarendada ühistransporti.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun – Eesti 200, Reformierakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed
Seisukoht puudub –

  1. Soolise palgalõhe vähendamine Eestis nõuab riigi jõulist sekkumist

Minu vastus: Ma ei poolda riigipoolset sekkumist eraettevõtete palgapoliitikasse, kuid avalikus sektoris tuleks sooline palgalõhe kindlasti jõuliselt kaotada.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Parempoolsed
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kuritegevuse vähendamisel on rohkem abi karistuste karmistamisest kui ennetamisest ja rehabilitatsioonist

Minu vastus: Kuritegevuse vähendamiseks on vaja nii karistusi, ennetamist kui ka rehabilitatsiooni. Karistused peavad olema piisavalt karmid selleks, et need mõjuksid ka heidutavalt, aidates sellega kaasa kuritegevuse ennetamisele.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun – Keskerakond
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – Parempoolsed
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Samasooliste kooselu seadustamine oli õige otsus

Minu vastus: Seda näitab tulevik, kui ilmnenud on selle otsuse pikemaajalised tagajärjed. Nagu ütles Deng Xiaoping, kui tal paluti öelda Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeval, mida ta arvab selle suure sündmuse ajaloolisest tähendusest: selle objektiivseks hindamiseks on ajaline distants veel liiga väike.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Keskerakond, Parempoolsed
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kergete narkootiliste ainete isiklikuks tarbeks kasutamine tuleks seadustada

Minu vastus: See nimekiri vajaks täpsustamist. Kui mõeldud on kanepit, siis seda võiks käsitleda sarnaselt tubaka ja alkoholiga, mis on mõlemad rahvatervise seisukohalt kahjulikud, kergesti sõltuvust tekitavad uimastid, mis on küll legaalsed, kuid mille levikut ja kättesaadavust tuleb piirata. Alustades sellest, et keelatakse nende tarvitamine Riigikogu hoones, Stenbocki majas ja üldse kõigil riiklikel üritustel, sealhulgas Eesti Vabariigi saatkondades toimuvatel vastuvõttudel.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun –
Neutraalne – Reformierakond
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Keskerakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub – Parempoolsed

  1. Aborditegemise õigusi Eestis tuleks piirata

Minu vastus: Ei, kuid tuleks püüelda jätkuvalt selle poole, et abortide arv järjekindlalt väheneks, nagu see on toimunud tegelikult juba alates laulvast revolutsioonist.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks lihtsustama välistööjõu sissetoomist

Minu vastus: Ei, viimasel ajal on saabunud Eestisse juba piisavalt välistööjõudu Ukrainast pärit sõjapõgenike näol. Lihtsustada on vaja nende pääsemist Eesti tõõjõuturule.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult –
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Kõik Eestis töötavad inimesed peavad olema seadusega kohustatud õppima eesti keelt

Minu vastus: Ei, kuid riik võiks võimaldada tasuta eesti keele kursusi kõigile, kes neil osaleda soovivad, sealhulgas töötutele ja eestlastele endile. Nii täidaks riik paremini oma põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti keele säilimine läbi aegade.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE, Isamaa
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised
Ei nõustu üldse – Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Eesti kodakondsuse andmist tuleb lihtsustada

Minu vastus: Ei, kuid kindlasti võiks lubada topeltkodakondsust, et alaliselt välismaale elama asunud eestlased ja nende järglased säilitaksid tugevama sideme Eestiga ning Eestisse elama asunud välismaalaste integreerumine meie ühiskonda toimuks sujuvamalt.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond
Pigem nõustun – Rohelised, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liidu liikmelisusest on Eestile rohkem kasu kui kahju

Minu vastus: Pigem jah. Ma ei poolda Euroopa Liidust lahkumist, vaid leian, et Eesti võiks mängida aktiivsemat rolli Euroopa Liidu ja selle poliitikate kujundamisel.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – EKRE
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liit peaks karistama liikmesriike, mis rikuvad ühiselt kokkulepitud reegleid

Minu vastus: Nii ja naa. Põhimõtteliselt on vaja, et reeglite rikkumisele ei vaadataks läbi sõrmede, sest muidu jäävadki osad riigid neid rikkuma, luues sellega endale konkurentsieeliseid ja tekitades probleeme ka teistele (mõelgem euroala riikide võlakriisile), aga kõigi nende meetoditega, mida reegleid rikkuvate riikide korrale kutsumiseks välja on pakutud, ma nõustuda ei saa.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Parempoolsed
Pigem ei nõustu – Isamaa
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Euroopa Liit peaks loobuma liikmesriikide ühehäälsuse põhimõttest välispoliitiliste otsuste tegemisel

Minu vastus: Ei, olen kirjutanud sel teemal nüüd juba ühes eraldi postituses. Siinkohal juhin aga tähelepanu sellele, et kuigi ERR-i valijakompassi kohaselt Eesti 200, Reformierakond ja SDE pigem ei nõustu ühehäälsuse põhimõttest loobumisega, ilmneb sellest samast Postimehe risttabelist, millele ERR selle valijakompassi juures nende seisukohtade allikana viitab, et teatud küsimustes peaks seda nende arvates just tegema (selle käsitlemine vastusena “pigem ei nõustu” on minu arvates üsna meelevaldne tõlgendus, mis seab muidugi kahtluse selle valijakompassi usaldusväärsuse laiemalt).

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Parempoolsed, Rohelised
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Reformierakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks loobuma rohepöörde eesmärkidest

Minu vastus: Üldiselt mitte. Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine ning konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamisele kaasaaitamine on kõik igati kenad eesmärgid. Konkreetsemaks minnes leiab rohepöörde tegevusplaanist muidugi ka selliseid eesmärke, mis ei ole väga mõistlikud või realistlikud. Selles mõttes võiks mõnest asjast kindlasti loobuda. Kuid see ei tähenda seda, et koos pesuveega tuleks visata välja ka laps ise.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun – Isamaa
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Parempoolsed
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks tuleks lõpetada võimalikult kiiresti

Minu vastus: Jah, võttes seejuures muidugi arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas vajadust omada enne piisavalt alternatiivseid tootmisvõimsusi.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Seisukoht puudub –

  1. Senisest enam tuleks keskenduda jalakäija- ja rattasõbralikuma linnaruumi arendamisele, isegi kui see muudab autoga liiklemist keerukamaks

Minu vastus: Linnaruumi arendamisel tuleb püüelda selle poole, et rahul oleksid nii jalakäijad ja jalgratturid kui ka autojuhid. Liigun ise Viljandi linnas küll enamasti jala, aga need siin läbitavad vahemaad ei ole väga pikad ja mul ei ole (veel?) ka mingeid tervisehädasid, mis liikumist raskendaksid. Äärmiselt oluline on toetada ühistranspordi arengut, sest see on elulise tähtsusega paljude vähemkindlustatud ja vanemate inimeste jaoks, kellel on vaja läbida pikki vahemaid, kuid ei ole autot.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Reformierakond, Rohelised
Pigem nõustun – Keskerakond, Parempoolsed, SDE
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – EKRE
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Eesti metsa aastaseid raiemahtusid tuleks vähendada

Minu vastus: Jah. Metsandusteemasid puudutasin pikemalt Metsalehe küsimustikule vastates.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne – Isamaa, Parempoolsed
Pigem ei nõustu – EKRE
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Maksudega kogutud rahast peab senisest suurem osa minema kohalike omavalitsuste eelarvesse

Minu vastus: Jah.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Rohkem riigiasutusi peaksid kolima Tallinnast erinevatesse Eesti maakondadesse

Minu vastus: Võiks küll, kui sellega ei kaasne püsikulude kasvu.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Isamaa, Keskerakond, SDE
Pigem nõustun – Eesti 200
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – EKRE, Parempoolsed, Reformierakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Rahval peaks olema õigus kohtunikke valida

Minu vastus: See eeldaks nii rahva tunduvalt suuremat õigusteadlikkust kui ka kogu kohtusüsteemi põhjapanevat ümberkorraldamist. Jään pigem skeptiliseks, kuigi põhimõtteliselt ei välista.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Seisukoht puudub – Keskerakond, Rohelised

  1. Vähemuste põhiõigused peavad olema tagatud, isegi kui see tähendab rahva enamuse tahte vastu minemist

Minu vastus: Loomulikult. Põhiõigused peavad olema tingimusteta tagatud kõigile inimestele. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb selgelt, et seal loetletud põhiõigused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. On päris märkimisväärne, kuigi kahjuks mitte üllatav, et lausa pooled erakonnad nüüd selle punktiga täielikult ei nõustunud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Keskerakond, Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Isamaa
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Nõukogude-aegsete mälestusmärkide riigipoolne teisaldamine on õigustatud ka siis, kui kohalik elanikkond seda ei toeta

Minu vastus: Avalikus ruumis asuvate mälestusmärkide saatus peaks olema demokraatlikus riigis kohalike elanike poolt valitud ja nende ees vastutavate kohalike volikogude, mitte mingi salajase valitsuskomisjoni otsustada. Ja seda sõltumata sellest, mis ajast need mälestusmärgid pärinevad või kellele need on pühendatud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond, SDE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Keskerakond
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Parempoolsed, Rohelised

  1. Eesti peaks võimalikult kiiresti minema üle täielikult eestikeelsele haridusele

Minu vastus: Meie põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust, kuid õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Eestis kehtib jätkuvalt vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus, mis võimaldab luua vähemusrahvustel rahvuskeelseid või rahvuskultuuri süvaõppega õppeasutusi. Mina sellise võimaluse kaotamist ei poolda, aga järelikult ei toeta siis ka üleminekut täielikult eestikeelsele haridusele. Siinkohal soovitan tutvuda Anni Matsulevitši koostatud kogumikuga “Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940”, millest saab päris hea ülevaate kultuuriautonoomia seaduse rakendamisest sõjaeelses Eestis. Muu hulgas on seal avaldatud 100 aastat tagasi Eestis töötanud vene õppekeelega koolide nimekiri, aga juttu on ka sakslastest, juutidest, rootslastest, lätlastest ja ingerlastest.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Eestis elavatele Venemaa ja Valgevene kodanikele peab jääma õigus hääletada kohalike omavalitsuste valimistel

Minu vastus: Jah, nagu ma kirjutasin juba oma valimisprogrammis, lähtub poliitikute plaan võtta neilt valimisõigus “kollektiivse karistamise põhimõttest, mis on oma olemuselt sügavalt vastuolus liberaalse demokraatia alusväärtustega. Alaliselt Eestis elavate Venemaa kodanike ühiskonnaelust tõrjumise asemel tuleks püüda neid hoopis rohkem Eesti ühiskonda integreerida, et neist ei kujuneks meie omariikluse suhtes vaenulikult meelestatud Kremli viiendat kolonni.”

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Keskerakond
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Eesti 200, Parempoolsed
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa, Reformierakond
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Ukraina põgenike riiki saabumist peaks oluliselt rohkem piirama

Minu vastus: Piirata ei ole siin väga midagi. Küsimus on pigem selles, mis neist edasi saab ja kuidas nendega hakkama saada. Selge see, et Eesti vastuvõtuvõime on piiratud ja kedagi siia kutsuda ei maksa, aga piiri põgenike ees siiski sulgeda ei saa.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – EKRE
Pigem nõustun –
Neutraalne – Isamaa
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks jätkama suuremahulise majandusliku abi andmist Ukrainale

Minu vastus: Ukrainale on majanduslik abi kahtlemata väga oluline ja vajalik, aga küsimus on selles, kui suuremahuliselt peaks Eesti seda andma. Minu arvates ei peaks me seadma sihiks jääda riigiks, mis on abistanud Ukrainat suurima protsendiga oma SKP-st, vaid võiksime kasutada osa sellest rahast hoopis Ukrainast saabunud põgenike sujuvamaks integreerimiseks Eesti ühiskonda.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Isamaa
Neutraalne –
Pigem ei nõustu –
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Eesti peaks suurendama kaitsekulutusi, isegi kui see tähendab eelarve kärpimist muudes valdkondades

Minu vastus: Tegelik küsimus on pigem, mille peale seda raha täpsemalt kulutatakse ning mida selle tõttu konkreetselt kärpida tahetakse. Kaitsekulutuste suurendamine on vajalik, aga tehtavad kulutused peavad olema hästi põhjendatud ega saa tulla iga hinna eest. Tuleb siiski arvestada ka ühiskonna muude vajadustega. Ja ma nõustun tegelikult ka sellega, et Eesti sõjaline abi Ukrainale, mis küündis juba 1%-ni SKP-st, ei saa sellisel tasemel enam kaua jätkuda. See ei ole jätkusuutlik.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem nõustun – Isamaa, Rohelised
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond, SDE
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Riigil on õigus pandeemia tingimustes piirata nende õigusi, kes ei nõustu end vaktsineerima

Minu vastus: Mingis ulatuses võib see teatud juhtudel põhjendatud olla, aga nagu mitmed kohtuotsused on nüüd juba kinnitanud, siis kindlasti mitte sel määral ja sellistel asjaoludel, mida me oleme viimastel aastatel Eestis näinud.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Reformierakond
Pigem nõustun – Eesti 200, Parempoolsed, SDE
Neutraalne – Rohelised
Pigem ei nõustu – Isamaa, Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE
Seisukoht puudub –

  1. Tulumaksuvaba miinimumi astmed tuleks kaotada, isegi kui see vähendab riigieelarve tulusid

Minu vastus: Võiks kaotada sel moel, et see ei vähenda riigieelarve tulusid. See tähendab, et tulumaksuvaba oleks kõigile sama summa, aga samal ajal toimuks üleminek astmelisele tulumaksule.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Reformierakond, SDE
Pigem nõustun – EKRE, Rohelised
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Isamaa, Keskerakond
Ei nõustu üldse –
Seisukoht puudub –

  1. Inimestel peaks olema õigus rahvaalgatuse korras seaduseelnõusid Riigikogu menetlusse esitada

Minu vastus: Loomulikult, see on ju elementaarne.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Rohelised
Pigem nõustun – SDE
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Reformierakond
Ei nõustu üldse – Parempoolsed
Seisukoht puudub – Isamaa

  1. Peretoetused kolme ja enama lapsega peredele ei tohiks olla hüppeliselt suuremad toetustest ühe ja kahe lapsega peredele

Minu vastus: Lasterikka pere toetus on põhjendatud selles mõttes, et mida rohkem on lapsi, seda raskem on teha nende kasvatamise kõrvalt täiskohaga palgatööd mõlemal vanemal – sissetulek töisest tegevusest on suuremates peredes, kus vanemad ei saa nii palju karjäärile pühenduda, tõenäoliselt väiksem. Kõige keerulisem on olukord aga ilmselt üksikvanematel. Nii et mõelda tuleks kindlasti nendegi peale, kui jälle toetusi tõstma hakatakse.

Erakonnad vastasid:
Nõustun täielikult – Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem nõustun – Reformierakond
Neutraalne –
Pigem ei nõustu – Keskerakond
Ei nõustu üldse – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub –

WHO-kriitiline valimiskompass

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, mis koondab sisuliselt senise koroonapoliitika suhtes skeptiliselt meelestatud isikuid, saatis kõigile kandidaatidele omapoolse küsimustiku, mis puudutab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavaid muudatusi maailma tervishoiukorralduses potentsiaalsete rahvatervise riskide haldamiseks.

Seejuures rõhutati, et “vastamata jätmise korral eeldame, et te olete kõigi küsimustega nõus ning lähete tulemuste analüüsis pooldajate gruppi.” Selline eeldus on päris totter. Suur osa kandidaate jätab vastamata enamikele valdkondlikele küsimustikele, mis neile saadetakse, sest nad lihtsalt ei valda teemat.

Ma usun, et umbes 99% neist, kes selle küsimustiku said, ei olnud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades kavandatavatest muudatustest varem üldse midagi kuulnud. Osad ei teadnud võib-olla isegi selliste eeskirjade olemasolust. Mina olin neist plaanidest küll midagi kuulnud, aga pidin ennast nüüd küsimustikule vastamiseks ikkagi teemaga lähemalt kurssi viima, kulutades selleks omajagu aega.

Küsimused ja minu vastused

  1. Kas olete tutvunud IHR muudatuste ettepanekutega? JAH
  2. Kas olete nõus IHR dokumendis tehtud põhimõttelise muudatusega, milles on inimõigused, väärikus ja isikute põhivabadused maha tõmmatud ja asendatud võrdsuse, kaasamise ja sidususega? EI
  3. Kas olete nõus asjaoluga, et IHR jätab umbmääraseks rahvatervise hädaolukorra mõiste ja ei sisalda pandeemia definitsiooni? EI
  4. Kas olete nõus, et kogu võim rahvatervise hädaolukorra küsimustes koondub WHO peadirektori kätte? Iga juhtumi (sh potentsiaalse ohu) korral otsustab WHO peadirektor, millega on tegemist ja seda ka juhul kui Eesti riik ise määratleb olukorda teisiti. EI
  5. Kas olete nõus, et Eesti delegeerib rahvatervise hädaolukorra meetmete üle otsustamise WHO-le? Kasutatavate meetme hulgas on meditsiinilised läbivaatused, profülaktilised protseduurid, piirkondade sulgemine, vaktsineerimine, kontaktide jälitamine, raviprotokollid, laborianalüüsi nõue reisimisel, reisi ja asukoha määramise vorm, reisijate tervisedeklaratsioon jmt. EI
  6. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse kinni maksta tervisetoodete tarned arengumaadele kõikide potentsiaalsete rahvatervise riskide valmisoleku tagamiseks? IHR muudatustega luuakse uus rahastusmudel, millega rikkamad riigid võtavad kohustuse rahastada vaesemate riikide tervisetoodete hankimist, et tagada arengumaade varustatus võrdselt teistega. WHO määrab tarnete mahud. Tervisetoodete hulka kuuluvad: ravimid, vaktsiinid, meditsiinivahendid, kaitsevahendid, diagnostilised vahendid, abistavad tooted, raku- ja geenipõhised teraapiad, kõik eelnevate komponendid, materjalid ja osad. EI
  7. Kas olete nõus, et rahvusvaheline immuniseerimistõend (vaktsiinipass) muutub kohustuslikuks reisidokumendiks WHO määratud juhtudel? EI
  8. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse luua oma territooriumil Eesti kodanike tervise seiresüsteemi, mis raporteerib otse (Eesti riigist mööda minnes) WHO peadirektorile, koos terviseandmete edastamisega? EI
  9. Kas olete nõus, et sõnavabaduse piiramine ja tsensuur koondub WHO kätte? HR muudatustega võtab WHO endale õiguse määrata, milline info ja millised teadusuuringud on ebausaldusväärsed. Eesti kohustub piirama ebausaldusväärseks kuulutatud info levikut meedias, sotsiaalmeedias ja mujal. EI
  10. Kas olete nõus, et Eesti kohustub looma Kuulekuse Komitee, mille eesmärk on tagada Eesti allumine WHO reeglitele? EI
  11. Kas olite teadlik, et liikmesriikide kõrval on WHO üks suurimatest rahastajatest erahuvidel baseeruv Bill & Melinda Gates Foundation (sh läbi Gavi Alliansi)? vt rahastuse tabelit. JAH [Olgu siinkohal lisatud, et ma olen ka Bill Gatesi uudiskirja tellija, olen luganud tema raamatut “Teel tulevikku” (e.k. 1998) ning kursis ka sellega, millest on juttu tema viimastes teostes “How to Avoid a Climate Disaster” (2021) ja “How to Prevent the Next Pandemic” (2022).]
  12. Kuidas hääletate, kui IHR dokument tuleb sellisel kujul Eesti Riigikokku ratifitseerimisele? VASTU

Minu täiendav kommentaar küsimustiku lõpus: Minu meelest on WHO põhimõtteliselt vajalik organisatsioon, kuid see vajab oma töö läbipaistvuse suurendamiseks ja ülesannete paremaks täitmiseks ulatuslikke reforme, nagu ka mitmed teised ÜRO allorganisatsioonid. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ajakohastamine on samuti vajalik. Kõnealuste muudatusettepanekute kohta tuleb aga märkida, et need on vaid vastava töögrupi poolt avalikule arutelule suunatud esialgsed ettepanekud, mis sellisel kujul kindlasti Riigikogus hääletusele ei jõua. See töögrupp on pakkunud samas välja ka palju selliseid ettepanekuid, millega olen valmis nõustuma. Usun, et töö rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kaasajastamiseks jätkub, ning loodan, et lõpuks lepitakse kokku sellises muudatuste paketis, mis on üldiselt vastuvõetav.

Maarahva valimiskompass

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eesti Jahimeeste Selts on koostanud maarahva valimiskompassi, kuid jätnud seda tehes kahjuks kõrvale üksikkandidaadid. Mis siis ikka. Panen oma vastused nende küsimustele kirja siia, lisades ka erakondade seisukohad.

  1. Kas Eesti riigi regionaalpoliitika on piisav selleks, et inimestel oleks maal elades võimalik saada piisavalt osa Eesti riigi pakutavatest teenustest, tegeleda ettevõtlusega, leida kodulähedast erialast tööd?

Minu vastus: Pigem mitte.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformerierakond
Pigem ei – EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Kas olete nõus seisukohaga, et rohepöörde rakendamisega ei tohi maapiirkondades töökohti kaduda?

Minu vastus: Rohepöörde rakendamisega osad praegused töökohad maapiirkondades kindlasti kaovad (see on vältimatu olukorras, kus majanduse struktuur muutub), aga teisest küljest tekib juurde ka uusi töökohti. Riigi poliitika peab loomulikult olema suunatud sellele, et töökohti ei jääks maapiirkondades kokkuvõttes vähemaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

  1. Kas riik peaks suurendama panust kvalifitseeritud järelkasvu koolitamisse veterinaaria, looma- ja taimekasvatuse, metsanduse erialadel?

Minu vastus: See on kahtlemata vajalik, sest vajadus kvalifitseeritud järelkasvu järele nendes valdkondades ju järjest suureneb. Eelkõige on aga küsimus selles, kuidas noortes nende erialade vastu üldse huvi äratada, sest praegu on see üsna tagasihoidlik isegi maapiirkondades.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Pigem jah – Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Eesti 200

  1. Kas leiate, et toetused maaettevõtjatele on piisavad, et edendada kohalikku toidutootmist ja maaettevõtlust?

Minu vastus: Põhimõtteliselt tuleb seada sihiks jõudmine olukorrani, kus kohalikule toidutootmisele ja maaettevõtlusele on loodud nii soodne keskkond, et mingeid rahalisi otsetoetusi selle edendamiseks enam vaja ei lähegi. Toetustest olulisemad on selles mõttes maksupoliitilised meetmed ja bürokraatia vähendamine.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, SDE
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub – EKRE

  1. Kas pooldate maaelu arendamisel pigem piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega [0] või riiklike piirangute lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega [3]?

Minu vastus: Üldiselt piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega, aga mõnes osas hoopis nende lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega. Kõik sõltub konkreetsest küsimusest.

Erakonnad vastasid:
0 – esti 200, Parempoolsed, Reformierakond
1 – EKRE, Isamaa
2 – Keskerakond, SDE
3 – Rohelised

  1. Kas Keskkonnaministeerium tuleks Rootsi eeskujul sulgeda?

Minu vastus: Kindlasti mitte. Keskkonnaküsimustega tuleb valitsuse poolt nii või teisiti tegeleda ning selle valdkonna mahukust ja kasvavat olulisust arvestades on otstarbekas teha seda eraldi ministeeriumi kaudu. Ma ei arva, et Eestis tuleks luua Rootsi eeskuju järgides rohepöördega tegelemiseks mingi uus kliima- ja ettevõtlusministeerium.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – EKRE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa
Kindlasti ei – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Kas peate õigeks soode ja niitude taastamist põllumaade ja tootlike metsade arvel?

Minu vastus: Juhul, kui maaomanikud seda vajalikuks peavad, võiks neil loomulikult olla võimalik oma maa kasutusotstarvet sel moel muuta, kui sellega ei kaasne kahju teistele maaomanikele. Aga riik peaks keskenduma juba olemasolevate looduskaitsealuste soode ja niitude elurikkuse säilitamisele, mitte neid kuidagi kunstlikult juurde tekitama.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond, SDE
Pigem ei – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Kas kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks fossiilsete toorainete asemel kasutada rohkem kohalikke taastuvressursse (sh kodumaist puitu)?

Minu vastus: Muidugi. Põhimõtteliselt võiks hakata tootma Eestis uuesti ka puugaasigeneraatoriga autosid.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – EKRE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Rohelised

  1. Kas hüvitised, mida määratakse inimestele ja ettevõtetele maa looduskaitseliste piirangute seadmisel, on teie hinnangul piisavad?

Minu vastus: Ei. Minu teada on nende hüvitiste ebapiisavus üks olulisi põhjuseid, miks maaomanikud looduskaitseliste piirangute üle sageli nurisevad.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah –
Pigem ei – Reformierakond
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

  1. Kas riiklike piirangute asemel võiks rakendada eraloodushoiu põhimõtteid (loodust kaitsta lepinguga maaomaniku ja riigi vahel)?

Minu vastus: Riiklikke piiranguid ei saa selliste lepingutega asendada, kuid lepingute abil saaks muuta need piirangud maaomanikele vastuvõetavamaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – EKRE, Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – Rohelised
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

  1. Kas Eesti peaks Euroopa Liidu kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmiseks võtma teistest riikidest suurema koorma, kuna meil on alles palju süsinikku siduvat metsa ja soid?

Minu vastus: Jääb arusaamatuks, mida selle “suurema koorma” all täpsemalt mõeldakse. Minu arvates peaks Eesti hoidma oma metsi ja soid isegi siis, kui Euroopa Liitu ei oleks üldse olemaski.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised
Pigem jah –
Pigem ei – Keskerakond, Parempoolsed, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Kas põllumeeste, jahimeeste ja metsameeste eest tuleb loodust kaitsta [0] või aitavad nad loodust kaitsta [3]?

Minu vastus: Sõltub konkreetsetest isikutest ning nende tegevusest, näiteks salakütid ja metsavargad võivad loodusele ju päris palju kahju teha. Kindlasti on vaja jälgida, et põllumehed, jahimehed ja metsamehed järgiksid kehtestatud reegleid.

Erakonnad vastasid:
0 –
1 – Rohelised
2 – Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, SDE
3 – Eesti 200, EKRE, Reformierakond

  1. Kas Eesti raiemahud peavad tagama investeeringud puidu väärindamisse?

Minu vastus: Loogiline oleks, et need seda teevad. Vajadusega teha suuri investeeringuid, et puitu rohkem väärindada, ei saa samas aga õigustada nõudmisi suurendada raiemahte. Investeeringute tegemisel tuleb lähtuda realistlikest plaanidest.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE
Pigem jah – Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Keskerakond, Rohelised, SDE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

  1. Kas kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks tuleb vähendada metsaraiet?

Minu vastus: Metsaraiet tuleb varem või hiljem vähendada nii või teisiti.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei – EKRE, Isamaa
Kindlasti ei – Parempoolsed
Seisukoht puudub – Eesti 200

  1. Kas kliimaeesmärkide saavutamise nimel tuleb Eestis põllumajandust ja toidu tootmist vähendada?

Minu vastus: Ei, sellist nõuet neist eesmärkidest ei tulene.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond
Pigem ei – Isamaa, Rohelised, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Seisukoht puudub –

  1. Kas toetate põhitoiduainete käibemaksu alandamist?

Minu vastus: Jah. Kiirest inflatsioonist tulenevalt on see muutunud juba hädavajalikuks, et pidurdada tarbijahindade kasvu ja anda Eesti toidutootjatele hingamisruumi.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Keskerakond
Pigem jah – SDE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised
Kindlasti ei – Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

  1. Kas toetate erimärgistatud diislikütuse aktsiisi hoidmist ELi minimaalsel tasemel (21 EUR/1000 l) ka pärast 2024. aasta 1. maid?

Minu vastus: Jah, sest muidu tuleks hakata maksma kohalike põllumeeste konkurentsivõime hoidmiseks lihtsalt suuremaid toetusi. Minu arvates on parem teha seda maksupoliitika abil.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond, SDE
Pigem jah – Eesti 200, Reformierakond
Pigem ei – Parempoolsed
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub –

Delfi piiras minu kommenteerimisõigust

Varem sai kiidetud Metsalehe valimiskompassi asjatundlikku küsimustikku, aga selle täna avatud kompassiga tutvudes selgus, et tulemusi ei esitatagi seal üldse kandidaatide kaupa. Sellest tulenevalt kirjutasin sinna lühikese kommentaari.

Kui tulemuste esitamisel pannakse kokku üksikkandidaadid, kes ei ole omavahel kuidagi seotud, siis oleks loogiline teha sama ka erakondadega ning näidatagi ainult seda, kas vastajal tasuks valida üksikkandidaati või erakonda. Kui aga kedagi huvitavad Järva- ja Viljandimaal kandideeriva üksikkandidaadi vastused sellele küsitlusele, siis: https://eesti.laiapea.eu/metsalehe-valimiskompass/

Aga see kommentaar nähtavale ei ilmunud. Selle asemel teatati hoopis, et minu kommenteerimisõigust on piiratud, sest väidetavalt olen postitanud midagi, mis ei vasta kommentaariumi reeglitele.

Kuna ma ei ole Delfi Meedia väljaannetesse juba vähemalt viimased 10 aastat ühtegi internetikommentaari kirjutanud, võib sellest järeldada, et midagi keelatut sisaldas just see ülaltoodud kommentaar, mis automaatselt tagasi lükati, piirates ühtlasi minu kommenteerimisõigust. Delfi kommenteerimisreegleid lugedes näib, et võidi lähtuda punktist, millega on keelatud teemavälised lingid, spämm ja reklaam.

Delfi Meedia kommenteerimisreeglid

Ma muidugi ei nõustu tõlgendusega, et see link oli teemaväline, kuid reklaamiks võib selle kindlasti liigitada. Nii et Delfi otsust minu kommenteerimisõigust piirata ma vaidlustama ei hakka. Seda enam, et mul ei olegi enam mingit tahtmist seda õigust kasutada. Aga kahju, et selle valimiskompassiga nii halvasti läks. Küsimustik oli väga asjalik, kuid tulemuseks on mingi valija vaatepunktist täiesti kasutu käkerdis.

Vallalehed ja valimisreklaam

Nagu kõik kampaaniameistrid hästi teavad, on maapiirkondades kõige tõhusam valimisreklaam see, mis ilmub kohalikes lehtedes, sest neid loevad inimesed tähelepanelikumalt kui muud meediat. Kusjuures eriti kasulikud on selles osas vallalehed, mis jõuavad tasuta enamasti omavalitsuse kõigi elanike postkastidesse, sealhulgas nendesse, millele pandud kleeps keelab toppida sinna tellimata reklaami. Seda silmas pidades uurisin eelmise aasta lõpus ka ise võimalusi avaldada sellistest väljaannetes väikeseid valimisreklaame.

Viljandi Linnaleht ise reklaame ei avalda, kuid ilmub ajalehe 1leht vahel (väljaandja Postimees Grupp), mis seda teeb. Sinna sain oma reklaamid sisse. Tasub märkida, et veebruaris rakendus seal valimisreklaamile juurdehindlus 50%. Kui vaadata, millises mahus praegu ajalehtedes valimisreklaame ilmub, tuleb sellest järeldada, et valimised on nende jaoks ilmselt hea äri.

Viljandi Valla Teataja enam tasulisi valimisreklaame ei avalda

Viljandi Valla Teatajast vastati, et nemad oma lehes ühtegi valimisreklaami ei avalda. Kohalike valimiste eel neid seal küll ilmus ja veel alles detsembris avaldati EKRE jõulutervitus, aga nüüd siis kehtestati selline piirang. “EKRE oma oli jõulusoov, ka teised erakonnad oleksid võinud seda teha. Aga nimed, numbrid ja programmid meie lehte ei tule,” selgitas vallavalitsuse avalike suhete spetsialist.

Vallalehe jaanuarikuu numbris ühtegi ostetud valimisreklaami tõesti ei leidu. Kui mitte pidada selleks suurt kuulutust 27. jaanuaril Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsi “Intsest ja selle tagajärjed” kohta, mille korraldas üks Reformierakonna nimekirjas Tallinnas kandideeriv üliõpilane, kes töötab praegu Riigikogus erakonna fraktsiooni nõunikuna.

Küll on aga seal avaldatud artiklid vallavanemalt (Isamaa), vallavolikogu esimehelt (Reformierakond) ja ühelt vallavolikogu liikmelt (EKRE), kes nüüd kõik Järva- ja Viljandimaal kandideerivad. Nimetatud kolm erakonda on praegu ka ainsad, mis Viljandi vallas volikokku kuuluvad. Valimisreklaamide mitteavaldamisega anti seega sisuliselt eelis nende kandidaatidele.

Põhja-Sakala vallaleht Leole hakkas valimisreklaame avaldama

Põhja-Sakala vallalehe Leole reklaamide hinnakirjas oli juba varasemalt rõhutatud, et “ajalehes Leole ei avaldata kolme kuu jooksul enne valimisi mitte mingil kujul valimisreklaami või kandideerijate tutvustamist mõnes muus vormis või poliitiliste vaadete tutvustamisena määratletavat sisu.” Seda teades ei hakanud ma üldse uurima, kas saaks sinna reklaami osta.

Vallalehe jaanuarikuu numbris ilmus aga rubriigis “Saame tuttavaks” pikk intervjuu Keskerakonna ankrumehe Priit Toobaliga (justkui vajaks ta Põhja-Sakala elanikele tutvustamist). Veebruarikuu numbris avaldati kõigi kandidaatide nimed ja registreerimisnumbrid, aga ka Keskerakonna, EKRE ja sotside tasulised reklaamid.

Kontrollimisel selgus, et ülalpool tsiteeritud punkt oli juba eelmise aasta suvel vallavanema korraldusega kehtetuks kuulutatud. Nii et uued reeglid kehtivad nüüd valimisreklaamide kohta ka Põhja-Sakala kohalikus lehes.

Mulgi valla lehes Mulgi Sõna ei ole varem tasulisi poliitilisi reklaame minu meelest avaldatud (kohalike valimiste eel anti kõigile võrdselt ruumi oma nimekirjade tutvustamiseks) ja ka jaanuarikuu numbris neid ei olnud. Aga kontrollides vallavalitsuse vastavat korraldust, sealt nüüd tegelikult sellist piirangut ei leidnud. Nii et võib-olla oleks pidanud proovima ikkagi ka sinna reklaami tellida, praegu on seda teha juba liiga hilja.

Järvamaa kohalikes lehtedeski kehtivad erinevad reeglid

Paide Linnalehe ilmumine on hetkel katkenud, aga seal reklaami avaldamise kord ütleb selgelt, et seal “ei avaldata poliitiliste organisatsioonide (erakonnad ja valimisliidud), üksikpoliitikute, poliitiliste algatuste või kampaaniate ning valimistega seotud reklaami ega kuulutusi.”

Seevastu Järva Valla Leht ning Türi Rahvaleht seda teevad. Pöördusin sooviga oma valimisreklaami avaldamiseks detsembris mõlema väljaande poole. Türi Rahvalehe toimetajalt ma oma kirjale vastust ei saanud, aga ajalehe veebruaris ilmunud number on juba täis erakondade suuri valimisreklaame. Järva Valla Lehte läksid nii jaanuaris kui veebruaris sisse ka minu väikesed kuulutused.

Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas on seega seitse tasuta lehte. Minu reklaamid läksid sisse Viljandi linnas postkastidesse jõudvasse 1lehte ning Järva Valla Lehte. Viimase puhul on muidugi jama see, et seoses kasvanud kojukandekuludega seda enam elanikele postkastidesse ei panda, vaid jagatakse poodides, teeninduskeskustes ja raamatukogudes, mistõttu on selle loetavus kohalike elanike hulgas tõenäoliselt vähenenud.

Viide minu kampaanialehele ilmub pidevalt ka Sakala ja Järva Teataja kõige loetumal küljel, nimelt kuulutusteküljel, enamasti otse leinakuulutuste kohal. Ma ise arvan, et just see on kõige kuluefektiivsem reklaamipaigutus.

Kui keegi tahab minu valimiskampaaniat rahaliselt toetada, on seda võimalik teha ülekandega minu arvelduskontole LHV pangas. Konto number EE867700771001847339 (selgituseks palun märkida: annetus valimiskampaaniaks).

Reklaamikampaania lõpuspurt tuleb ilmselt Facebookis, ajalehtedesse on kõik vajalikud reklaamid juba ostetud, mingeid eraldi reklaammaterjale ma trükkida ei lase ja otsepostitust ei kasuta.

Postimehe valimiskompass

Nagu karta võis, näitas Postimehe valimiskompass Hääleandja mulle, et minu vastuste täieliku kattuvuse korral minu enda vastustega on nende kattuvus kõigest 80%. Seda on küll tervelt 1% rohkem kui kohalike valimiste eel, kuid tegemist on siiski ilmselgelt vigase riistapuuga, mistõttu saatsin selle autorile alljärgneva kirja.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Martin Mölder
Teema: Postimehe valimiskompass

Tere!

Avaldan kõigepealt tunnustust selle eest, et erinevalt Delfi valimismootorist on Postimehe valimiskompassi Hääleandja loomisel antud võimalus osalemiseks kõigile kandidaatidele.

Paraku sisaldab teie poolt valmistatud valimiskompass aga üht fundamentaalset viga, mis ilmnes juba kohalike valimiste eel käiku lastud analoogilise leiutise puhul – nimelt moonutab kasutatav algoritm täiesti selgelt seda, mil määral küsimustele antud vastused kattuvad küsimustele antud vastustega.

Kohalike valimiste eel näitas teie poolt tehtud valimiskompass minu puhul vastuste täieliku kattuvuse korral nende kattuvuseks ainult 79%. Nüüd oli vastav tulemus 80, kusjuures ühegi küsimuse puhul ei olnud märgitud vastuseks, et see teema ei ole minu jaoks oluline.

Ma saan aru, et kaalude kasutamine punktide arvutamisel võib teoreetiliselt näida geniaalse ideena, aga… kas teile endale ei tundu nüüd nende mainitud tulemuste valguses, et sellisel kujul on Hääleandja valijaid eksitav, sest ei näita inimestele tegelikult päris adekvaatselt seda, mil määral nende vastused kandidaatide vastustega kattuvad?

Andres Laiapea
kandidaat Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas


Kui Delfi puudulik valimismootor väitis, et minu vaated sobivad kõige enam kokku Reformierakonna ja Keskerakonna programmidega, siis Postimehe valimiskompass soovitab mulle (pärast mind ennast) hoopis rohkem teiste erakondade kandidaate. Esimestena tulevad selles nimekirjas Jaak Madison ja Helir-Valdor Seeder.

Esimene keskerakondlane Jaak Aab platseerus alles kuuendaks. Reformierakondlastest tuli esimesena Viljandi linnapea Madis Timpson, kelle vaadetega näidatakse kattuvuseks aga ainult 11%. Samas leiab ühe Reformierakonna kandidaadi hoopis tabeli alumisest otsast ja keskerakondlastest on sellele üsna lähedal Priit Toobal.

Ka pilguheit n-ö poliitilisele maastikule näitab, et ühe ja sama erakonna valijad võivad saada päris erinevate vaadetega kandidaate. Selles mõttes on üksikkandidaat ikkagi kindlam valik. Erakonna nimekirjas kandideerijat valides võib ju juhtuda, et hääl kandub edasi mõnele teisele kandidaadile, kelle vaated erinevad märgatavalt valitud kandidaadi omadest.

Huvitav on siin veel see, et nimekirja vaadates peaks minu vaated kattuma selgelt rohkem Jaak Madisoni omadega, aga poliitilisele maastikule paigutatuna asub mulle palju lähemal Helir-Valdor Seeder, kellest olen samas siiski samuti veidi liberaalsem ja parempoolsem. Nii et segadust tekitab see valimiskompass nii või teisiti.

TÄIENDUS: Martin Mölderi vastus

Tere!

Kuigi me siin jääme võibolla eriarvamusele, siis seletan, miks see tulemus on selline. Kattuvusprotsent näitab seda, kui kindel on võimalik olla, et poliitikul ja valijal on samad vaated just valija perspektiivist. Sellises olukorras tähendavad „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastused teatud ebakindlust, mille tulemusena kokkulangevus ei saagi olla 100%. Kui ma ütlen, et ma eelistan poliitikat x „pigem jah“ ja kui poliitik ütleb, et ta eelistab poliitikat x „pigem jah“, siis ei saa 100% kindel olla, et kui otsustamiseks läheb, siis poliitiku otsus ja valija eelistus kokku langevad.

Pikemalt on Hääleandja toimimist seletatud siin: https://www.postimees.ee/7710037/valimised-2023-kuidas-haaleandja-tootab

Parimat,
Martin Mölder