Postimehe valimiskompass

Nagu karta võis, näitas Postimehe valimiskompass Hääleandja mulle, et minu vastuste täieliku kattuvuse korral minu enda vastustega on nende kattuvus kõigest 80%. Seda on küll tervelt 1% rohkem kui kohalike valimiste eel, kuid tegemist on siiski ilmselgelt vigase riistapuuga, mistõttu saatsin selle autorile alljärgneva kirja.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Martin Mölder
Teema: Postimehe valimiskompass

Tere!

Avaldan kõigepealt tunnustust selle eest, et erinevalt Delfi valimismootorist on Postimehe valimiskompassi Hääleandja loomisel antud võimalus osalemiseks kõigile kandidaatidele.

Paraku sisaldab teie poolt valmistatud valimiskompass aga üht fundamentaalset viga, mis ilmnes juba kohalike valimiste eel käiku lastud analoogilise leiutise puhul – nimelt moonutab kasutatav algoritm täiesti selgelt seda, mil määral küsimustele antud vastused kattuvad küsimustele antud vastustega.

Kohalike valimiste eel näitas teie poolt tehtud valimiskompass minu puhul vastuste täieliku kattuvuse korral nende kattuvuseks ainult 79%. Nüüd oli vastav tulemus 80, kusjuures ühegi küsimuse puhul ei olnud märgitud vastuseks, et see teema ei ole minu jaoks oluline.

Ma saan aru, et kaalude kasutamine punktide arvutamisel võib teoreetiliselt näida geniaalse ideena, aga… kas teile endale ei tundu nüüd nende mainitud tulemuste valguses, et sellisel kujul on Hääleandja valijaid eksitav, sest ei näita inimestele tegelikult päris adekvaatselt seda, mil määral nende vastused kandidaatide vastustega kattuvad?

Andres Laiapea
kandidaat Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas


Kui Delfi puudulik valimismootor väitis, et minu vaated sobivad kõige enam kokku Reformierakonna ja Keskerakonna programmidega, siis Postimehe valimiskompass soovitab mulle (pärast mind ennast) hoopis rohkem teiste erakondade kandidaate. Esimestena tulevad selles nimekirjas Jaak Madison ja Helir-Valdor Seeder.

Esimene keskerakondlane Jaak Aab platseerus alles kuuendaks. Reformierakondlastest tuli esimesena Viljandi linnapea Madis Timpson, kelle vaadetega näidatakse kattuvuseks aga ainult 11%. Samas leiab ühe Reformierakonna kandidaadi hoopis tabeli alumisest otsast ja keskerakondlastest on sellele üsna lähedal Priit Toobal.

Ka pilguheit n-ö poliitilisele maastikule näitab, et ühe ja sama erakonna valijad võivad saada päris erinevate vaadetega kandidaate. Selles mõttes on üksikkandidaat ikkagi kindlam valik. Erakonna nimekirjas kandideerijat valides võib ju juhtuda, et hääl kandub edasi mõnele teisele kandidaadile, kelle vaated erinevad märgatavalt valitud kandidaadi omadest.

Huvitav on siin veel see, et nimekirja vaadates peaks minu vaated kattuma selgelt rohkem Jaak Madisoni omadega, aga poliitilisele maastikule paigutatuna asub mulle palju lähemal Helir-Valdor Seeder, kellest olen samas siiski samuti veidi liberaalsem ja parempoolsem. Nii et segadust tekitab see valimiskompass nii või teisiti.

TÄIENDUS: Martin Mölderi vastus

Tere!

Kuigi me siin jääme võibolla eriarvamusele, siis seletan, miks see tulemus on selline. Kattuvusprotsent näitab seda, kui kindel on võimalik olla, et poliitikul ja valijal on samad vaated just valija perspektiivist. Sellises olukorras tähendavad „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastused teatud ebakindlust, mille tulemusena kokkulangevus ei saagi olla 100%. Kui ma ütlen, et ma eelistan poliitikat x „pigem jah“ ja kui poliitik ütleb, et ta eelistab poliitikat x „pigem jah“, siis ei saa 100% kindel olla, et kui otsustamiseks läheb, siis poliitiku otsus ja valija eelistus kokku langevad.

Pikemalt on Hääleandja toimimist seletatud siin: https://www.postimees.ee/7710037/valimised-2023-kuidas-haaleandja-tootab

Parimat,
Martin Mölder