Rubriik: RK2023

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eesti Jahimeeste Selts on koostanud maarahva valimiskompassi, kuid jätnud seda tehes kahjuks kõrvale üksikkandidaadid. Mis siis ikka. Panen oma vastused nende küsimustele kirja siia, lisades ka erakondade seisukohad.

1. Kas Eesti riigi regionaalpoliitika on piisav selleks, et inimestel oleks maal elades võimalik saada piisavalt osa Eesti riigi pakutavatest teenustest, tegeleda ettevõtlusega, leida kodulähedast erialast tööd?

Minu vastus: Pigem mitte.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformerierakond
Pigem ei – EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

2. Kas olete nõus seisukohaga, et rohepöörde rakendamisega ei tohi maapiirkondades töökohti kaduda?

Minu vastus: Rohepöörde rakendamisega osad praegused töökohad maapiirkondades kindlasti kaovad (see on vältimatu olukorras, kus majanduse struktuur muutub), aga teisest küljest tekib juurde ka uusi töökohti. Riigi poliitika peab loomulikult olema suunatud sellele, et töökohti ei jääks maapiirkondades kokkuvõttes vähemaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

3. Kas riik peaks suurendama panust kvalifitseeritud järelkasvu koolitamisse veterinaaria, looma- ja taimekasvatuse, metsanduse erialadel?

Minu vastus: See on kahtlemata vajalik, sest vajadus kvalifitseeritud järelkasvu järele nendes valdkondades ju järjest suureneb. Eelkõige on aga küsimus selles, kuidas noortes nende erialade vastu üldse huvi äratada, sest praegu on see üsna tagasihoidlik isegi maapiirkondades.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Pigem jah – Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Eesti 200

4. Kas leiate, et toetused maaettevõtjatele on piisavad, et edendada kohalikku toidutootmist ja maaettevõtlust?

Minu vastus: Põhimõtteliselt tuleb seada sihiks jõudmine olukorrani, kus kohalikule toidutootmisele ja maaettevõtlusele on loodud nii soodne keskkond, et mingeid rahalisi otsetoetusi selle edendamiseks enam vaja ei lähegi. Toetustest olulisemad on selles mõttes maksupoliitilised meetmed ja bürokraatia vähendamine.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, SDE
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub – EKRE

5. Kas pooldate maaelu arendamisel pigem piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega [0] või riiklike piirangute lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega [3]?

Minu vastus: Üldiselt piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega, aga mõnes osas hoopis nende lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega. Kõik sõltub konkreetsest küsimusest.

Erakonnad vastasid:
0 – esti 200, Parempoolsed, Reformierakond
1 – EKRE, Isamaa
2 – Keskerakond, SDE
3 – Rohelised

6. Kas Keskkonnaministeerium tuleks Rootsi eeskujul sulgeda?

Minu vastus: Kindlasti mitte. Keskkonnaküsimustega tuleb valitsuse poolt nii või teisiti tegeleda ning selle valdkonna mahukust ja kasvavat olulisust arvestades on otstarbekas teha seda eraldi ministeeriumi kaudu. Ma ei arva, et Eestis tuleks luua Rootsi eeskuju järgides rohepöördega tegelemiseks mingi uus kliima- ja ettevõtlusministeerium.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – EKRE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa
Kindlasti ei – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

7. Kas peate õigeks soode ja niitude taastamist põllumaade ja tootlike metsade arvel?

Minu vastus: Juhul, kui maaomanikud seda vajalikuks peavad, võiks neil loomulikult olla võimalik oma maa kasutusotstarvet sel moel muuta, kui sellega ei kaasne kahju teistele maaomanikele. Aga riik peaks keskenduma juba olemasolevate looduskaitsealuste soode ja niitude elurikkuse säilitamisele, mitte neid kuidagi kunstlikult juurde tekitama.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond, SDE
Pigem ei – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub – Rohelised

8. Kas kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks fossiilsete toorainete asemel kasutada rohkem kohalikke taastuvressursse (sh kodumaist puitu)?

Minu vastus: Muidugi. Põhimõtteliselt võiks hakata tootma Eestis uuesti ka puugaasigeneraatoriga autosid.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – EKRE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Rohelised

9. Kas hüvitised, mida määratakse inimestele ja ettevõtetele maa looduskaitseliste piirangute seadmisel, on teie hinnangul piisavad?

Minu vastus: Ei. Minu teada on nende hüvitiste ebapiisavus üks olulisi põhjuseid, miks maaomanikud looduskaitseliste piirangute üle sageli nurisevad.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah –
Pigem ei – Reformierakond
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

10. Kas riiklike piirangute asemel võiks rakendada eraloodushoiu põhimõtteid (loodust kaitsta lepinguga maaomaniku ja riigi vahel)?

Minu vastus: Riiklikke piiranguid ei saa selliste lepingutega asendada, kuid lepingute abil saaks muuta need piirangud maaomanikele vastuvõetavamaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – EKRE, Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – Rohelised
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

11. Kas Eesti peaks Euroopa Liidu kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmiseks võtma teistest riikidest suurema koorma, kuna meil on alles palju süsinikku siduvat metsa ja soid?

Minu vastus: Jääb arusaamatuks, mida selle “suurema koorma” all täpsemalt mõeldakse. Minu arvates peaks Eesti hoidma oma metsi ja soid isegi siis, kui Euroopa Liitu ei oleks üldse olemaski.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised
Pigem jah –
Pigem ei – Keskerakond, Parempoolsed, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond
Seisukoht puudub –

12. Kas põllumeeste, jahimeeste ja metsameeste eest tuleb loodust kaitsta [0] või aitavad nad loodust kaitsta [3]?

Minu vastus: Sõltub konkreetsetest isikutest ning nende tegevusest, näiteks salakütid ja metsavargad võivad loodusele ju päris palju kahju teha. Kindlasti on vaja jälgida, et põllumehed, jahimehed ja metsamehed järgiksid kehtestatud reegleid.

Erakonnad vastasid:
0 –
1 – Rohelised
2 – Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, SDE
3 – Eesti 200, EKRE, Reformierakond

13. Kas Eesti raiemahud peavad tagama investeeringud puidu väärindamisse?

Minu vastus: Loogiline oleks, et need seda teevad. Vajadusega teha suuri investeeringuid, et puitu rohkem väärindada, ei saa samas aga õigustada nõudmisi suurendada raiemahte. Investeeringute tegemisel tuleb lähtuda realistlikest plaanidest.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE
Pigem jah – Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Keskerakond, Rohelised, SDE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

14. Kas kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks tuleb vähendada metsaraiet?

Minu vastus: Metsaraiet tuleb varem või hiljem vähendada nii või teisiti.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei – EKRE, Isamaa
Kindlasti ei – Parempoolsed
Seisukoht puudub – Eesti 200

15. Kas kliimaeesmärkide saavutamise nimel tuleb Eestis põllumajandust ja toidu tootmist vähendada?

Minu vastus: Ei, sellist nõuet neist eesmärkidest ei tulene.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond
Pigem ei – Isamaa, Rohelised, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Seisukoht puudub –

16. Kas toetate põhitoiduainete käibemaksu alandamist?

Minu vastus: Jah. Kiirest inflatsioonist tulenevalt on see muutunud juba hädavajalikuks, et pidurdada tarbijahindade kasvu ja anda Eesti toidutootjatele hingamisruumi.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Keskerakond
Pigem jah – SDE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised
Kindlasti ei – Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

17. Kas toetate erimärgistatud diislikütuse aktsiisi hoidmist ELi minimaalsel tasemel (21 EUR/1000 l) ka pärast 2024. aasta 1. maid?

Minu vastus: Jah, sest muidu tuleks hakata maksma kohalike põllumeeste konkurentsivõime hoidmiseks lihtsalt suuremaid toetusi. Minu arvates on parem teha seda maksupoliitika abil.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond, SDE
Pigem jah – Eesti 200, Reformierakond
Pigem ei – Parempoolsed
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub –

Varem sai kiidetud Metsalehe valimiskompassi asjatundlikku küsimustikku, aga selle täna avatud kompassiga tutvudes selgus, et tulemusi ei esitatagi seal üldse kandidaatide kaupa. Sellest tulenevalt kirjutasin sinna lühikese kommentaari.

Kui tulemuste esitamisel pannakse kokku üksikkandidaadid, kes ei ole omavahel kuidagi seotud, siis oleks loogiline teha sama ka erakondadega ning näidatagi ainult seda, kas vastajal tasuks valida üksikkandidaati või erakonda. Kui aga kedagi huvitavad Järva- ja Viljandimaal kandideeriva üksikkandidaadi vastused sellele küsitlusele, siis: https://eesti.laiapea.eu/metsalehe-valimiskompass/

Aga see kommentaar nähtavale ei ilmunud. Selle asemel teatati hoopis, et minu kommenteerimisõigust on piiratud, sest väidetavalt olen postitanud midagi, mis ei vasta kommentaariumi reeglitele.

Kuna ma ei ole Delfi Meedia väljaannetesse juba vähemalt viimased 10 aastat ühtegi internetikommentaari kirjutanud, võib sellest järeldada, et midagi keelatut sisaldas just see ülaltoodud kommentaar, mis automaatselt tagasi lükati, piirates ühtlasi minu kommenteerimisõigust. Delfi kommenteerimisreegleid lugedes näib, et võidi lähtuda punktist, millega on keelatud teemavälised lingid, spämm ja reklaam.

Ma muidugi ei nõustu tõlgendusega, et see link oli teemaväline, kuid reklaamiks võib selle kindlasti liigitada. Nii et Delfi otsust minu kommenteerimisõigust piirata ma vaidlustama ei hakka. Seda enam, et mul ei olegi enam mingit tahtmist seda õigust kasutada. Aga kahju, et selle valimiskompassiga nii halvasti läks. Küsimustik oli väga asjalik, kuid tulemuseks on mingi valija vaatepunktist täiesti kasutu käkerdis.

Nagu kõik kampaaniameistrid hästi teavad, on maapiirkondades kõige tõhusam valimisreklaam see, mis ilmub kohalikes lehtedes, sest neid loevad inimesed tähelepanelikumalt kui muud meediat. Kusjuures eriti kasulikud on selles osas vallalehed, mis jõuavad tasuta enamasti omavalitsuse kõigi elanike postkastidesse, sealhulgas nendesse, millele pandud kleeps keelab toppida sinna tellimata reklaami. Seda silmas pidades uurisin eelmise aasta lõpus ka ise võimalusi avaldada sellistest väljaannetes väikeseid valimisreklaame.

Viljandi Linnaleht ise reklaame ei avalda, kuid ilmub ajalehe 1leht vahel (väljaandja Postimees Grupp), mis seda teeb. Sinna sain oma reklaamid sisse. Tasub märkida, et veebruaris rakendus seal valimisreklaamile juurdehindlus 50%. Kui vaadata, millises mahus praegu ajalehtedes valimisreklaame ilmub, tuleb sellest järeldada, et valimised on nende jaoks ilmselt hea äri.

Viljandi Valla Teataja enam tasulisi valimisreklaame ei avalda

Viljandi Valla Teatajast vastati, et nemad oma lehes ühtegi valimisreklaami ei avalda. Kohalike valimiste eel neid seal küll ilmus ja veel alles detsembris avaldati EKRE jõulutervitus, aga nüüd siis kehtestati selline piirang. “EKRE oma oli jõulusoov, ka teised erakonnad oleksid võinud seda teha. Aga nimed, numbrid ja programmid meie lehte ei tule,” selgitas vallavalitsuse avalike suhete spetsialist.

Vallalehe jaanuarikuu numbris ühtegi ostetud valimisreklaami tõesti ei leidu. Kui mitte pidada selleks suurt kuulutust 27. jaanuaril Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsi “Intsest ja selle tagajärjed” kohta, mille korraldas üks Reformierakonna nimekirjas Tallinnas kandideeriv üliõpilane, kes töötab praegu Riigikogus erakonna fraktsiooni nõunikuna.

Küll on aga seal avaldatud artiklid vallavanemalt (Isamaa), vallavolikogu esimehelt (Reformierakond) ja ühelt vallavolikogu liikmelt (EKRE), kes nüüd kõik Järva- ja Viljandimaal kandideerivad. Nimetatud kolm erakonda on praegu ka ainsad, mis Viljandi vallas volikokku kuuluvad. Valimisreklaamide mitteavaldamisega anti seega sisuliselt eelis nende kandidaatidele.

Põhja-Sakala vallaleht Leole hakkas valimisreklaame avaldama

Põhja-Sakala vallalehe Leole reklaamide hinnakirjas oli juba varasemalt rõhutatud, et “ajalehes Leole ei avaldata kolme kuu jooksul enne valimisi mitte mingil kujul valimisreklaami või kandideerijate tutvustamist mõnes muus vormis või poliitiliste vaadete tutvustamisena määratletavat sisu.” Seda teades ei hakanud ma üldse uurima, kas saaks sinna reklaami osta.

Vallalehe jaanuarikuu numbris ilmus aga rubriigis “Saame tuttavaks” pikk intervjuu Keskerakonna ankrumehe Priit Toobaliga (justkui vajaks ta Põhja-Sakala elanikele tutvustamist). Veebruarikuu numbris avaldati kõigi kandidaatide nimed ja registreerimisnumbrid, aga ka Keskerakonna, EKRE ja sotside tasulised reklaamid.

Kontrollimisel selgus, et ülalpool tsiteeritud punkt oli juba eelmise aasta suvel vallavanema korraldusega kehtetuks kuulutatud. Nii et uued reeglid kehtivad nüüd valimisreklaamide kohta ka Põhja-Sakala kohalikus lehes.

Mulgi valla lehes Mulgi Sõna ei ole varem tasulisi poliitilisi reklaame minu meelest avaldatud (kohalike valimiste eel anti kõigile võrdselt ruumi oma nimekirjade tutvustamiseks) ja ka jaanuarikuu numbris neid ei olnud. Aga kontrollides vallavalitsuse vastavat korraldust, sealt nüüd tegelikult sellist piirangut ei leidnud. Nii et võib-olla oleks pidanud proovima ikkagi ka sinna reklaami tellida, praegu on seda teha juba liiga hilja.

Järvamaa kohalikes lehtedeski kehtivad erinevad reeglid

Paide Linnalehe ilmumine on hetkel katkenud, aga seal reklaami avaldamise kord ütleb selgelt, et seal “ei avaldata poliitiliste organisatsioonide (erakonnad ja valimisliidud), üksikpoliitikute, poliitiliste algatuste või kampaaniate ning valimistega seotud reklaami ega kuulutusi.”

Seevastu Järva Valla Leht ning Türi Rahvaleht seda teevad. Pöördusin sooviga oma valimisreklaami avaldamiseks detsembris mõlema väljaande poole. Türi Rahvalehe toimetajalt ma oma kirjale vastust ei saanud, aga ajalehe veebruaris ilmunud number on juba täis erakondade suuri valimisreklaame. Järva Valla Lehte läksid nii jaanuaris kui veebruaris sisse ka minu väikesed kuulutused.

Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas on seega seitse tasuta lehte. Minu reklaamid läksid sisse Viljandi linnas postkastidesse jõudvasse 1lehte ning Järva Valla Lehte. Viimase puhul on muidugi jama see, et seoses kasvanud kojukandekuludega seda enam elanikele postkastidesse ei panda, vaid jagatakse poodides, teeninduskeskustes ja raamatukogudes, mistõttu on selle loetavus kohalike elanike hulgas tõenäoliselt vähenenud.

Viide minu kampaanialehele ilmub pidevalt ka Sakala ja Järva Teataja kõige loetumal küljel, nimelt kuulutusteküljel, enamasti otse leinakuulutuste kohal. Ma ise arvan, et just see on kõige kuluefektiivsem reklaamipaigutus.

Kui keegi tahab minu valimiskampaaniat rahaliselt toetada, on seda võimalik teha ülekandega minu arvelduskontole LHV pangas. Konto number EE867700771001847339 (selgituseks palun märkida: annetus valimiskampaaniaks).

Reklaamikampaania lõpuspurt tuleb ilmselt Facebookis, ajalehtedesse on kõik vajalikud reklaamid juba ostetud, mingeid eraldi reklaammaterjale ma trükkida ei lase ja otsepostitust ei kasuta.