Rubriik: arvamus

Järva- ja Viljandimaa valijate esindajana edastasin valitsuse eelnõude infosüsteemi kaudu rahandusministrile oma arvamuse mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (siin saadaval ka .pdf-ina).

Lp. rahandusminister Mart Võrklaev!

Mootorsõidukimaksu kehtestamisel tuleb arvestada Lätis kehtivate maksumääradega. Läti on praegu Balti riikidest ainuke, kus selline maks kehtib, ning sellest tulenevalt kaldutakse registreerima seal kasutatavaid sõidukeid Eestis ja Leedus. Eksperdid on toonud juba ammu välja, et maksubaasi mobiilsust arvestades peaksid Balti riigid oma poliitikaid selles osas kooskõlastama.

Lätis ei ole kehtestatud mootorsõiduki registreerimismaksu Eestis kavandatud kujul. Sõiduki registreerimisel tuleb tasuda väikest registreerimistasu, maksta dokumentide läbivaatamise, numbrimärkide ja registreerimistunnistuse eest. Sellele lisandub 55 eurot riiklikku ressursimaksu. Kokku teeb see siiski vaid sadakond eurot ehk peaaegu poole vähem summast, mis tuleb tasuda juba praegu registreerimistunnistuse ja numbrimärkide eest Eestis.

Eesti eeliseks maksukonkurentsis Lätiga on seni olnud see, et siin puudub mootorsõiduki aastamaks. Lätis on see kehtestatud. Maksumäära arvutamisel arvestatakse nii sõiduki iga ja kaalu, mootori võimsust ja töömahtu kui ka sõiduki poolt väljutatava süsinikdioksiidi heitenorme. Samalaadse maksu kehtestamisel Eestis tuleks jälgida, et kehtestatavad maksumäärad ei oleks oluliselt kõrgemad kui Lätis.

Lätis on mootorsõidukimaksust vabastatud lisaks alarmsõidukitele nii elektriautod, invasõidukid, vanasõidukid kui ka diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõidukid. Poole võrra alandatud maksumäär kehtib siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning nende allasutuste, kaitsejõudude ja munitsipaalpolitsei sõidukitele, aga ka paljulapselistele peredele ühe kasutuses oleva auto puhul. Põllumajandustootjatele, kes vastavad kehtestatud tingimustele, kehtib iga sõiduki puhul maksumäär 25%.

Lähtudes oma Järva- ja Viljandimaal elavate valijate huvidest ehk tervest mõistusest, pöördun teie poole palvega viia mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamisel sellised erisused sisse ka sellesse korda, mida tahate hakata rakendama Eestis. Maksusüsteem peaks küll olema lihtne ehk nii väheste erisustega kui võimalik, kuid see põhimõte ei tohiks muutuda dogmaks, mille taha peitub sotsiaalne tundetus. Kui veidi teemasse süveneda, avastate kindlasti kerge vaevaga, et nendes riikides, kus mootorsõidukimaks on kehtestatud, kehtib üldjuhul ka palju erisusi.

Kasutatud allikad

Lõhmuste, E., Lamine, B. (2015). Do the Baltic States need to tax passenger cars more? Euroopa Komisjon, Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat. https://data.europa.eu/doi/10.2765/91146

ACEA Tax Guide 2022. European Automobile Manufacturers’ Association. https://www.acea.auto/publication/acea-tax-guide-2022/

Vehicle Operating Tax. Ministry of Finance, Republic of Latvia. https://www.fm.gov.lv/en/vehicle-operating-tax

Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid kuulutavad oma koalitsioonilepingu sissejuhatuses, et “üksnes võimude lahuse ja õigusriigi põhimõttest lähtuv demokraatlik riigikorraldus tagab Eesti edasise arengu,” kuid järgnev lubaduste loetelu valmistab selles osas pettumuse. Kommenteerin lühidalt seitset punkti, mis mulle sellest tekstist silma jäid.

1. Teeme e-valimised võimalikuks nutiseadmetes.

Ma saan aru, et see koalitsioon ei soovi avada Pandora laegast kirjaga “e-hääletuse põhiseaduspärasus”, aga… ei sõnagi sellest, et e-hääletuse tulemuste kindlakstegemise olulisemad reeglid tuleks kehtestada seadusega või peaksid olema selgelt reguleeritud vähemalt valitsuse õigusakti tasandil, nagu märkis hiljuti Riigikohtu esimees Villu Kõve. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid ei ole justkui midagi kuulnud sellest, et e-hääletuse regulatsioon on “viisakalt öeldes puudulik”.

2. Tugevdame erakondade ja poliitiliste organisatsioonide järelevalvet, et tagada poliitilise konkurentsi ausus ja läbipaistvus. Loome regulatsiooni mitteerakondlikele poliitilistele ühendustele.

Kiidan heaks! Kuid vajab muidugi täpsustamist, mida selle all konkreetselt mõeldakse. Minu arvates tuleks, nagu kirjutasin oma valimisprogrammis, laiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni koosseisu ja mandaati, et see suudaks täita paremini seatud eesmärke. Nimetatud komisjoni võiksid kuuluda ka ühingu Korruptsioonivaba Eesti ja Vabaühenduste Liidu esindajad. Samuti peaks ka parlamendis esindamata erakondadel olema õigus nimetada sinna enda esindajaid.

3. Muudame seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Miks piirduda ainult vähendamisega? Füüsiline isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust, ei saa Riigikogu valimistel kandideerida ega ka hääletada. Sama printsipiaalselt tuleks kohelda juriidilisi isikuid ehk erakondi. See tähendab, et karistuse kehtivuse lõpuni ei tohiks need osaleda valimistel ega saada riigieelarvest üldse mingit toetust.

4. Täiendame presidendi valimise seadust, et võimaldada kandidaadi varasem ülesseadmine, ja otsime Riigikogus poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.

Selle lubaduse esimene pool on vaid kosmeetiline formaalsus, teine praktiliselt sisutu – pole mingit indikatsiooni sellest, mida või kas üldse tegelikult muuta tahetakse.

5. Viime läbi Riigikogu valimisringkondade muutmise, et tagada üle-eestiline esindatus ja valimisringkondade tasakaalustatus. Võtame aluseks valimiskomisjoni ettepanekud ja teeme otsused 2023. aasta jooksul.

Jääb arusaamatuks, kas aluseks tahetakse võtta need 2017. aasta ettepanekud (valimiskomisjon eelistas Eesti jagamist seitsmeks valimisringkonnaks), mis oleks rakendunud juba käesoleva aasta valimistel, kui Riigikogu põhiseaduskomisjon ei oleks pidanud seda siis liiga radikaalseks. Järva- ja Viljandimaa valimisringkond oleks selle kava kohaselt likvideeritud – Järvamaa pidanuks minema kokku Virumaadega ning Viljandimaa hoopis Võru-, Valga- ja Põlvamaaga.

MTÜ Radikaaldemokraadid juhatuse liikmena sai propageeritud omal ajal üleminekut ühele üleriigilisele valimisringkonnale. Ma usun jätkuvalt, et see oleks tegelikult parim lahendus, aga selle koalitsioonilepinguga on see sisuliselt välistatud.

6. Otsime Riigikogu ülest poliitilist konsensust, et 16- ja 17-aastased noored saaksid osaleda Riigikogu valimistel.

Konsensus eeldab vastuhäälte puudumist, aga selles küsimuses selleni kindlasti ei jõuta. 2015. aastal olid Riigikogus toimunud hääletusel valimisea langetamise vastu kohalikel valimistel nii EKRE kui ka osa Vabaerakonna fraktsioonist. Miks peaks see nüüd teisiti minema?

7. Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata.

Jõudu tööle! Ennustan juba ette, et sellise õigusliku raamistiku väljatöötamine lõpeb tulemusteta. Või siis jõuab õiguslik nihilism Eestis täiesti uuele tasemele.

Kokkuvõttes üsna lahja saak. Konkreetse tähtajaga on seotud ainult lubadus teha otsused valimisringkondade muutmiseks. Ükski selle koalitsiooni osapooltest ei lubanud küll seda oma valimisprogrammis ehk valijatele, kellelt saadi mandaat, aga kuna lähtuda kavatsetakse valimiskomisjoni ettepanekutest, siis ongi nende täita ju sisuliselt vaid kummitempli roll.