Metsalehe valimiskompass

Maalehe Metsalehe toimetaja Mari Kartau saatis päris asjaliku küsimustiku, mille põhjal valmiv valimiskompass on plaanis avaldada Maalehe veebilehel 16. veebruaril. Esimesed 13 küsimust olid valikvastustega, viimane avatud vastusega.

Tuleb mainida, et ma olen ise väikest viisi metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige, kuid mets ei ole minu jaoks sissetulekuallikas ja looduskaitseliste piirangute all olevat metsamaad ma ei oma – nii et isiklikust majanduslikust huvist ma nendele küsimustele vastamisel ei lähtunud. Pidasin aga kindlasti silmas seda, et riikliku poliitika kujundamisel on vaja leida tasakaal keskkonnakaitse ja erametsaomanike majanduslike huvide vahel üldisemalt.

1. Milline oleks parim viis kompenseerida metsaomanikele looduskaitselisi piiranguid?

Hüvitised ja maa riigile omandamine turuhinnaga + maadevahetus.

2. Kuidas oleks kõige parem kaasata metsaomanikke looduskaitsesse?

Lepinguliste suhete kaudu.

3. Mis peaks olema metsalooduse kaitsmise prioriteet?

Majandusmetsade looduslähedasem majandamine.

4. Milline peaks olema metsade peamine roll kliimamuutuste leevendamisel?

Metsa seotud süsiniku hulga pidev kasv.

5. Kuidas on kõige parem aidata metsal muutuvas kliimas vastu pidada?

Majandame metsa targalt, kuulates teadlasi.

6. Kuidas peaks RMK majandama asulalähedasi metsi (nn KAH alasid)?

Majandamine tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega.

7. Kas puidust küttegraanulite eksport tuleks keelata?

Ei.

8. Kuidas oleks kõige mõistlikum kasutada puitu, mis praegu ära põletatakse?

Arendada puidukeemiat ja kasutada seal.

9. Kas Eesti vajab puidurafineerimise tehast?

Jah, kui selle toormevajadus jääb alla 2 mln tm .

10. Praegu moodustab metsa- ja puidusektor ligikaudu 10% Eesti majandusest nii kogulisandväärtuse kui tööhõive osas ja tasakaalustab väliskaubandusbilanssi. Kui metsanduse osa majanduses vähendada, siis millega see asendada?

Metsa- ja puidusektor peab jätkama vähemalt samas mahus.

Lisan täpsustuseks, et sektori kui terviku osakaalu ei ole vaja vähendada, aga on vaja muuta rõhuasetusi selle enda sees – vähendada raiemahte, kuid arendada puidu väärindamist, et ei tegeletaks nii palju lihtsalt metsa ülestöötamise ja toormaterjali väljaveoga.

11. Kas lageraied tuleks asendada püsimetsandusega?

Kohati.

12. Kui suur osa metsa peaks olema kaitse all?

Nii nagu praegu.

Lisan täpsustuseks, et osakaal ei peaks üldiselt muutuma, kuid konkreetsete metsade puhul tuleks vastavad otsused kohati üle vaadata (osad metsad kaitse alt vabastada, mujal aga neid sinna võtta).

13. Kui suur peaks olema Eestis raiemaht?

Väiksem kui praegu.

14. Mis on kõige olulisem konkreetne muudatus Eesti metsanduses, mis te kohe ette võtaksite?

Looduskaitseliste piirangute puhul tuleb taastada võimalus maadevahetuseks. RMK-st võiks kujundada rohkem kaitsealuste metsade haldamisega tegeleva organisatsiooni, mille kõige olulisem ülesanne ei ole enam lihtsalt riigile tulu teenida.