Andres Laiapea

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, mis koondab sisuliselt senise koroonapoliitika suhtes skeptiliselt meelestatud isikuid, saatis kõigile kandidaatidele omapoolse küsimustiku, mis puudutab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaanitavaid muudatusi maailma tervishoiukorralduses potentsiaalsete rahvatervise riskide haldamiseks.

Seejuures rõhutati, et “vastamata jätmise korral eeldame, et te olete kõigi küsimustega nõus ning lähete tulemuste analüüsis pooldajate gruppi.” Selline eeldus on päris totter. Suur osa kandidaate jätab vastamata enamikele valdkondlikele küsimustikele, mis neile saadetakse, sest nad lihtsalt ei valda teemat.

Ma usun, et umbes 99% neist, kes selle küsimustiku said, ei olnud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades kavandatavatest muudatustest varem üldse midagi kuulnud. Osad ei teadnud võib-olla isegi selliste eeskirjade olemasolust. Mina olin neist plaanidest küll midagi kuulnud, aga pidin ennast nüüd küsimustikule vastamiseks ikkagi teemaga lähemalt kurssi viima, kulutades selleks omajagu aega.

Küsimused ja minu vastused

1. Kas olete tutvunud IHR muudatuste ettepanekutega? JAH
2. Kas olete nõus IHR dokumendis tehtud põhimõttelise muudatusega, milles on inimõigused, väärikus ja isikute põhivabadused maha tõmmatud ja asendatud võrdsuse, kaasamise ja sidususega? EI
3. Kas olete nõus asjaoluga, et IHR jätab umbmääraseks rahvatervise hädaolukorra mõiste ja ei sisalda pandeemia definitsiooni? EI
4. Kas olete nõus, et kogu võim rahvatervise hädaolukorra küsimustes koondub WHO peadirektori kätte? Iga juhtumi (sh potentsiaalse ohu) korral otsustab WHO peadirektor, millega on tegemist ja seda ka juhul kui Eesti riik ise määratleb olukorda teisiti. EI
5. Kas olete nõus, et Eesti delegeerib rahvatervise hädaolukorra meetmete üle otsustamise WHO-le? Kasutatavate meetme hulgas on meditsiinilised läbivaatused, profülaktilised protseduurid, piirkondade sulgemine, vaktsineerimine, kontaktide jälitamine, raviprotokollid, laborianalüüsi nõue reisimisel, reisi ja asukoha määramise vorm, reisijate tervisedeklaratsioon jmt. EI
6. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse kinni maksta tervisetoodete tarned arengumaadele kõikide potentsiaalsete rahvatervise riskide valmisoleku tagamiseks? IHR muudatustega luuakse uus rahastusmudel, millega rikkamad riigid võtavad kohustuse rahastada vaesemate riikide tervisetoodete hankimist, et tagada arengumaade varustatus võrdselt teistega. WHO määrab tarnete mahud. Tervisetoodete hulka kuuluvad: ravimid, vaktsiinid, meditsiinivahendid, kaitsevahendid, diagnostilised vahendid, abistavad tooted, raku- ja geenipõhised teraapiad, kõik eelnevate komponendid, materjalid ja osad. EI
7. Kas olete nõus, et rahvusvaheline immuniseerimistõend (vaktsiinipass) muutub kohustuslikuks reisidokumendiks WHO määratud juhtudel? EI
8. Kas olete nõus, et Eesti võtab kohustuse luua oma territooriumil Eesti kodanike tervise seiresüsteemi, mis raporteerib otse (Eesti riigist mööda minnes) WHO peadirektorile, koos terviseandmete edastamisega? EI
9. Kas olete nõus, et sõnavabaduse piiramine ja tsensuur koondub WHO kätte? HR muudatustega võtab WHO endale õiguse määrata, milline info ja millised teadusuuringud on ebausaldusväärsed. Eesti kohustub piirama ebausaldusväärseks kuulutatud info levikut meedias, sotsiaalmeedias ja mujal. EI
10. Kas olete nõus, et Eesti kohustub looma Kuulekuse Komitee, mille eesmärk on tagada Eesti allumine WHO reeglitele? EI
11. Kas olite teadlik, et liikmesriikide kõrval on WHO üks suurimatest rahastajatest erahuvidel baseeruv Bill & Melinda Gates Foundation (sh läbi Gavi Alliansi)? vt rahastuse tabelit. JAH [Olgu siinkohal lisatud, et ma olen ka Bill Gatesi uudiskirja tellija, olen luganud tema raamatut “Teel tulevikku” (e.k. 1998) ning kursis ka sellega, millest on juttu tema viimastes teostes “How to Avoid a Climate Disaster” (2021) ja “How to Prevent the Next Pandemic” (2022).]
12. Kuidas hääletate, kui IHR dokument tuleb sellisel kujul Eesti Riigikokku ratifitseerimisele? VASTU

Minu täiendav kommentaar küsimustiku lõpus: Minu meelest on WHO põhimõtteliselt vajalik organisatsioon, kuid see vajab oma töö läbipaistvuse suurendamiseks ja ülesannete paremaks täitmiseks ulatuslikke reforme, nagu ka mitmed teised ÜRO allorganisatsioonid. Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ajakohastamine on samuti vajalik. Kõnealuste muudatusettepanekute kohta tuleb aga märkida, et need on vaid vastava töögrupi poolt avalikule arutelule suunatud esialgsed ettepanekud, mis sellisel kujul kindlasti Riigikogus hääletusele ei jõua. See töögrupp on pakkunud samas välja ka palju selliseid ettepanekuid, millega olen valmis nõustuma. Usun, et töö rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kaasajastamiseks jätkub, ning loodan, et lõpuks lepitakse kokku sellises muudatuste paketis, mis on üldiselt vastuvõetav.

Eesti Erametsaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eesti Jahimeeste Selts on koostanud maarahva valimiskompassi, kuid jätnud seda tehes kahjuks kõrvale üksikkandidaadid. Mis siis ikka. Panen oma vastused nende küsimustele kirja siia, lisades ka erakondade seisukohad.

1. Kas Eesti riigi regionaalpoliitika on piisav selleks, et inimestel oleks maal elades võimalik saada piisavalt osa Eesti riigi pakutavatest teenustest, tegeleda ettevõtlusega, leida kodulähedast erialast tööd?

Minu vastus: Pigem mitte.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformerierakond
Pigem ei – EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

2. Kas olete nõus seisukohaga, et rohepöörde rakendamisega ei tohi maapiirkondades töökohti kaduda?

Minu vastus: Rohepöörde rakendamisega osad praegused töökohad maapiirkondades kindlasti kaovad (see on vältimatu olukorras, kus majanduse struktuur muutub), aga teisest küljest tekib juurde ka uusi töökohti. Riigi poliitika peab loomulikult olema suunatud sellele, et töökohti ei jääks maapiirkondades kokkuvõttes vähemaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

3. Kas riik peaks suurendama panust kvalifitseeritud järelkasvu koolitamisse veterinaaria, looma- ja taimekasvatuse, metsanduse erialadel?

Minu vastus: See on kahtlemata vajalik, sest vajadus kvalifitseeritud järelkasvu järele nendes valdkondades ju järjest suureneb. Eelkõige on aga küsimus selles, kuidas noortes nende erialade vastu üldse huvi äratada, sest praegu on see üsna tagasihoidlik isegi maapiirkondades.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond
Pigem jah – Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Pigem ei –
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Eesti 200

4. Kas leiate, et toetused maaettevõtjatele on piisavad, et edendada kohalikku toidutootmist ja maaettevõtlust?

Minu vastus: Põhimõtteliselt tuleb seada sihiks jõudmine olukorrani, kus kohalikule toidutootmisele ja maaettevõtlusele on loodud nii soodne keskkond, et mingeid rahalisi otsetoetusi selle edendamiseks enam vaja ei lähegi. Toetustest olulisemad on selles mõttes maksupoliitilised meetmed ja bürokraatia vähendamine.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, SDE
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub – EKRE

5. Kas pooldate maaelu arendamisel pigem piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega [0] või riiklike piirangute lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega [3]?

Minu vastus: Üldiselt piirangute vähendamist koos turumajanduse toimimisega, aga mõnes osas hoopis nende lisandumist koos seda kompenseerivate toetuste suurendamisega. Kõik sõltub konkreetsest küsimusest.

Erakonnad vastasid:
0 – esti 200, Parempoolsed, Reformierakond
1 – EKRE, Isamaa
2 – Keskerakond, SDE
3 – Rohelised

6. Kas Keskkonnaministeerium tuleks Rootsi eeskujul sulgeda?

Minu vastus: Kindlasti mitte. Keskkonnaküsimustega tuleb valitsuse poolt nii või teisiti tegeleda ning selle valdkonna mahukust ja kasvavat olulisust arvestades on otstarbekas teha seda eraldi ministeeriumi kaudu. Ma ei arva, et Eestis tuleks luua Rootsi eeskuju järgides rohepöördega tegelemiseks mingi uus kliima- ja ettevõtlusministeerium.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – EKRE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa
Kindlasti ei – Keskerakond, Parempoolsed, Reformierakond, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

7. Kas peate õigeks soode ja niitude taastamist põllumaade ja tootlike metsade arvel?

Minu vastus: Juhul, kui maaomanikud seda vajalikuks peavad, võiks neil loomulikult olla võimalik oma maa kasutusotstarvet sel moel muuta, kui sellega ei kaasne kahju teistele maaomanikele. Aga riik peaks keskenduma juba olemasolevate looduskaitsealuste soode ja niitude elurikkuse säilitamisele, mitte neid kuidagi kunstlikult juurde tekitama.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond, SDE
Pigem ei – Eesti 200, Keskerakond, Parempoolsed
Kindlasti ei – EKRE, Isamaa
Seisukoht puudub – Rohelised

8. Kas kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks fossiilsete toorainete asemel kasutada rohkem kohalikke taastuvressursse (sh kodumaist puitu)?

Minu vastus: Muidugi. Põhimõtteliselt võiks hakata tootma Eestis uuesti ka puugaasigeneraatoriga autosid.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – EKRE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub – Rohelised

9. Kas hüvitised, mida määratakse inimestele ja ettevõtetele maa looduskaitseliste piirangute seadmisel, on teie hinnangul piisavad?

Minu vastus: Ei. Minu teada on nende hüvitiste ebapiisavus üks olulisi põhjuseid, miks maaomanikud looduskaitseliste piirangute üle sageli nurisevad.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah –
Pigem ei – Reformierakond
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, Rohelised, SDE
Seisukoht puudub –

10. Kas riiklike piirangute asemel võiks rakendada eraloodushoiu põhimõtteid (loodust kaitsta lepinguga maaomaniku ja riigi vahel)?

Minu vastus: Riiklikke piiranguid ei saa selliste lepingutega asendada, kuid lepingute abil saaks muuta need piirangud maaomanikele vastuvõetavamaks.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, Isamaa, Parempoolsed
Pigem jah – EKRE, Keskerakond, Reformierakond, SDE
Pigem ei – Rohelised
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

11. Kas Eesti peaks Euroopa Liidu kliima- ja elurikkuse eesmärkide täitmiseks võtma teistest riikidest suurema koorma, kuna meil on alles palju süsinikku siduvat metsa ja soid?

Minu vastus: Jääb arusaamatuks, mida selle “suurema koorma” all täpsemalt mõeldakse. Minu arvates peaks Eesti hoidma oma metsi ja soid isegi siis, kui Euroopa Liitu ei oleks üldse olemaski.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised
Pigem jah –
Pigem ei – Keskerakond, Parempoolsed, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Isamaa, Reformierakond
Seisukoht puudub –

12. Kas põllumeeste, jahimeeste ja metsameeste eest tuleb loodust kaitsta [0] või aitavad nad loodust kaitsta [3]?

Minu vastus: Sõltub konkreetsetest isikutest ning nende tegevusest, näiteks salakütid ja metsavargad võivad loodusele ju päris palju kahju teha. Kindlasti on vaja jälgida, et põllumehed, jahimehed ja metsamehed järgiksid kehtestatud reegleid.

Erakonnad vastasid:
0 –
1 – Rohelised
2 – Isamaa, Keskerakond, Parempoolsed, SDE
3 – Eesti 200, EKRE, Reformierakond

13. Kas Eesti raiemahud peavad tagama investeeringud puidu väärindamisse?

Minu vastus: Loogiline oleks, et need seda teevad. Vajadusega teha suuri investeeringuid, et puitu rohkem väärindada, ei saa samas aga õigustada nõudmisi suurendada raiemahte. Investeeringute tegemisel tuleb lähtuda realistlikest plaanidest.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Eesti 200, EKRE
Pigem jah – Isamaa, Parempoolsed, Reformierakond
Pigem ei – Keskerakond, Rohelised, SDE
Kindlasti ei –
Seisukoht puudub –

14. Kas kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamiseks tuleb vähendada metsaraiet?

Minu vastus: Metsaraiet tuleb varem või hiljem vähendada nii või teisiti.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – Rohelised, SDE
Pigem jah – Keskerakond, Reformierakond
Pigem ei – EKRE, Isamaa
Kindlasti ei – Parempoolsed
Seisukoht puudub – Eesti 200

15. Kas kliimaeesmärkide saavutamise nimel tuleb Eestis põllumajandust ja toidu tootmist vähendada?

Minu vastus: Ei, sellist nõuet neist eesmärkidest ei tulene.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah –
Pigem jah – Reformierakond
Pigem ei – Isamaa, Rohelised, SDE
Kindlasti ei – Eesti 200, EKRE, Keskerakond, Parempoolsed
Seisukoht puudub –

16. Kas toetate põhitoiduainete käibemaksu alandamist?

Minu vastus: Jah. Kiirest inflatsioonist tulenevalt on see muutunud juba hädavajalikuks, et pidurdada tarbijahindade kasvu ja anda Eesti toidutootjatele hingamisruumi.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Keskerakond
Pigem jah – SDE
Pigem ei – Eesti 200, Isamaa, Rohelised
Kindlasti ei – Parempoolsed, Reformierakond
Seisukoht puudub –

17. Kas toetate erimärgistatud diislikütuse aktsiisi hoidmist ELi minimaalsel tasemel (21 EUR/1000 l) ka pärast 2024. aasta 1. maid?

Minu vastus: Jah, sest muidu tuleks hakata maksma kohalike põllumeeste konkurentsivõime hoidmiseks lihtsalt suuremaid toetusi. Minu arvates on parem teha seda maksupoliitika abil.

Erakonnad vastasid:
Kindlasti jah – EKRE, Isamaa, Keskerakond, SDE
Pigem jah – Eesti 200, Reformierakond
Pigem ei – Parempoolsed
Kindlasti ei – Rohelised
Seisukoht puudub –

Varem sai kiidetud Metsalehe valimiskompassi asjatundlikku küsimustikku, aga selle täna avatud kompassiga tutvudes selgus, et tulemusi ei esitatagi seal üldse kandidaatide kaupa. Sellest tulenevalt kirjutasin sinna lühikese kommentaari.

Kui tulemuste esitamisel pannakse kokku üksikkandidaadid, kes ei ole omavahel kuidagi seotud, siis oleks loogiline teha sama ka erakondadega ning näidatagi ainult seda, kas vastajal tasuks valida üksikkandidaati või erakonda. Kui aga kedagi huvitavad Järva- ja Viljandimaal kandideeriva üksikkandidaadi vastused sellele küsitlusele, siis: https://eesti.laiapea.eu/metsalehe-valimiskompass/

Aga see kommentaar nähtavale ei ilmunud. Selle asemel teatati hoopis, et minu kommenteerimisõigust on piiratud, sest väidetavalt olen postitanud midagi, mis ei vasta kommentaariumi reeglitele.

Kuna ma ei ole Delfi Meedia väljaannetesse juba vähemalt viimased 10 aastat ühtegi internetikommentaari kirjutanud, võib sellest järeldada, et midagi keelatut sisaldas just see ülaltoodud kommentaar, mis automaatselt tagasi lükati, piirates ühtlasi minu kommenteerimisõigust. Delfi kommenteerimisreegleid lugedes näib, et võidi lähtuda punktist, millega on keelatud teemavälised lingid, spämm ja reklaam.

Ma muidugi ei nõustu tõlgendusega, et see link oli teemaväline, kuid reklaamiks võib selle kindlasti liigitada. Nii et Delfi otsust minu kommenteerimisõigust piirata ma vaidlustama ei hakka. Seda enam, et mul ei olegi enam mingit tahtmist seda õigust kasutada. Aga kahju, et selle valimiskompassiga nii halvasti läks. Küsimustik oli väga asjalik, kuid tulemuseks on mingi valija vaatepunktist täiesti kasutu käkerdis.