Võimalus pääseda üksikkandidaadina parlamenti, nagu ma olen oma valimiskampaania käigus pidevalt rõhutanud, on üksnes teoreetiline. Valimiskünnis jääb ilmselt ületamata ka erakondadel Eestimaa Rohelised ja Parempoolsed. Nende mõlema sisuliseks eesmärgiks on koguda vähemalt 2% häältest, et hakata saama riigieelarvest erakondadele jagatavat toetust, mis võimaldaks neil jätkata oma organisatsiooni ülesehitamist, et saavutada parem tulemus järgmistel valimistel.
Minu hinnangul olen ma üksikkandidaadina nende nimetatud erakondadega Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas enam-vähem samas kaalukategoorias. Parlamenti ei pääse meist keegi, kuid saab olema huvitav vaadata, milline tuleb meie omavaheline järjestus ja kas suudame koguda siin kõik kokku vähemalt 5% häältest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Neist jõududest, mis pääsevad tõenäoliselt parlamenti, on Järva- ja Viljandimaal kõige nõrgem seis sotsidel. Ühtegi isiku- ega ringkonnamandaati ei õnnestunud neil siit saada juba eelmine kord. Nelja aasta eest kogusid nad üleriigiliselt 9,8%, Järva- ja Viljandimaal 12,5% häältest. Kompensatsioonimandaadiga pääses parlamenti Helmen Kütt. Asendusliikmena pärast eurovalimisi lisaks veel Lauri Läänemets, kellest on saanud tänaseks erakonna juht.
Küsitluste kohaselt kavatseb sotse toetada tänavu nii üleriigiliselt kui ka Järva- ja Viljandimaal umbes 7% valijatest. Selle tulemusel võivad nad saada parlamendis 5–7 kohta. Kuna Läänemets on nüüd erakonna üleriigilises nimekirjas esimene ning Kütt neljas, jätkavad mõlemad tööd ilmselt ka parlamendi uues koosseisus.
Läänemetsast on vahepeal saanud küll erakonna juht ning sotside Järva- ja Viljandimaa valimisnimekirja esinumber, kuid ta võib saada nüüd isegi vähem hääli kui eelmine kord, sest paljud varasemad toetajad on temas pettunud. Viimaste kohalike valimiste eel lubas ta Türi valijatele, et valimiste võitmise korral asub ta kindlasti Türi vallavanemaks (sotsid maskeerusid seal siis laiema toetajaskonna võitmiseks valimisliiduks, nagu Viljandis), kuid pärast valimisi eelistas siiski riigikogulase tähtsat ametit.
Läänemetsa isiklik häältesaak on nüüd huvitav selles mõttes, et sellest võib sõltuda tema jätkamine erakonna juhina. Kui ikkagi juhtub nii, et erakond kaotab parlamendis ligi pooled senistest kohtadest ja ta ei suuda isegi siin valijaid enda taha koondada, võetakse tõenäoliselt varsti ette mingi vangerdus, et minna juba järgmisel aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele tugevama juhiga.
Erakond Isamaa
Isamaa seis on küsitluste kohaselt nii üleriigiliselt kui ka meie valimisringkonnas veidi parem. Neid kavatseb toetada 8–10% valijatest, parlamendis saadakse tõenäoliselt 7–8 kohta. Üleriigilise nimekirja kaudu pääseb kindlasti parlamenti erakonna esimees Helir-Valdor Seeder, aga ka Viljandist pärit riigihalduse minister Riina Solman, kes kandideerib Tallinnas (tema on üleriigilises nimekirjas 4. kohal). Isamaa jätkab kõigi eelduste kohaselt valitsuses ning enne eurovalimisi erakonna juhti vahetama ei hakka. Edasine sõltub sellest, kas koht Euroopa Parlamendis jääb erakonnale järgmisel aastal alles või mitte.
Eesti 200
Küsitluste põhjal tehtud prognooside kohaselt võib Eesti 200 saada parlamendis 9–11 kohta. Ringkonnamandaadi saamiseks peaks nad koguma Järva- ja Viljandimaal vähemalt 14,3% häältest, kuid ükski küsitlus neile siin nüüd sellist tulemust ei ennusta. Erakonna üleriigilises kandidaatide nimekirjas, mille alusel jaotatakse kompensatsioonimandaate, on siinsetest kandidaatidest esimene Ando Kiviberg, kes asub seal aga alles 13. kohal.
Kiviberg võib siiski pääseda parlamenti, kui erakonnal läheb valimistel üle ootuste hästi ja/või see kaasatakse valitsusse ning mõni üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat loobub oma mandaadist või läheb ministriks. Kadri Paasil, kes kulutas oma isiklikule valimiskampaaniale 35000 eurot, aga ka Kaspar Taimsool ei ole nüüd sisuliselt mingit lootust parlamenti pääseda.
Keskerakond
Küsitluste kohaselt võib Keskerakond saada Järva- ja Viljandimaalt nüüd ühe ringkonnamandaadi, nagu 2019. aastal, mille võtab taas Jaak Aab. Kui peaks juhtuma, et ringkonnamandaat jääb saamata, pääseb erakonna üleriigilises nimekirjas 6. kohal olev Aab aga parlamenti kompensatsioonimandaadiga. Seda kaudu pääseb sinna kindlasti ka Kersti Sarapuu, kes on erakonna üleriigilises nimekirjas 8. kohal. Asendusliikmena võib pääseda sinna hea õnne korral taas ka Peeter Rahnel.
EKRE ja Reformierakond
Kõige lahtisem on tulemus EKRE ja Reformierakonna puhul. Nende parteide poolt valijatele etendatav suur vastasseis, mida Järva-ja Viljandimaal kehastavad eelkõige Jürgen Ligi ja Jaak Madison, tõmbab enda taha kõige rohkem juhuslikke valijaid, kellel ei ole mingit kindlat erakondlikku eelistust. Palju sõltub sellest, kumb jõud suudab nüüd veel viimastel päevadel veenvamalt esineda ja selliseid kindla eelistuseta inimesi valima mobiliseerida.
Kuigi nende omavahelise vastandumise tõttu võib näida, et Reformierakonda ja EKRE-t valivad täiesti erinevad inimesed, ei ole see praktikas alati päris nii. Mulle endale on üks inimene öelnud, et kaalus valimist Jaak Madisoni ja Jürgen Ligi vahel, aga otsustas anda hääle mulle just selle tõttu, et minu arvates peaks tulema nüüd võimule nn. rahvusliku ühtsuse valitsus, mille moodustavad Reformierakond ja EKRE, kes sellest ise praegu midagi kuulda ei taha – need erakonnad ning nende poliitikud on vähemalt osade valijate silmis palju sarnasemad, kui nad ise arvavad.
Küsitluste kohaselt peaks Reformierakond saama nüüd parlamendis 32–34 ja EKRE 22–24 kohta. Kahekesi suudaksid nad moodustada stabiilse valitsuse, mida oleks Eestile praeguses keerulises julgeolekuolukorras väga vaja, aga teineteist välistades saadakse vältimatult ebakindel koalitsioon.
Kandidaatide nimekirjasid vaadates võib ennustada, et EKRE esindajana osutub Järva- ja Viljandimaalt valituks Jaak Madison, aga tema jätkab oma tööd europarlamendis ning asendusliikmena pääseb Riigikokku taas Kalle Grünthal. Reformierakond võtab Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast tõenäoliselt kaks mandaati, mille saavad Jürgen Ligi ja Pipi-Liis Siemann.
Kokkuvõte
Väga suuri muudatusi need valimised endaga Järva- ja Viljandimaa esindajate osas parlamendis kaasa ei too. SDE ridadest osutuvad valituks Lauri Läänemets ja Helmen Kütt, Keskerakonnast Jaak Aab ja Kersti Sarapuu, Isamaast Helir-Valdor Seeder ja EKRE-st Jaak Madison, keda hakkab asendama Kalle Grünthal. Reformierakonna esindajana jätkab Jürgen Ligi ning eelmine kord siit valitud Yoko Alenderi asemel, kes valitakse sel korral parlamenti Tartust, võtab koha sisse Pipi-Liis Siemann. Riigikokku võib, aga ei pruugi pääseda Ando Kiviberg – sõltub sellest, kas Eesti 200 kaasatakse nüüd valitsusse ja/või kui palju see üleriigiliselt hääli kogub.
PS. Mis puudutab minu isiklikku häältesaaki, siis see on nüüd tegelikult suhteliselt ebaoluline. Valimistest kavatsen ma võtta, nagu märkisin juba enne viimaseid kohalikke valimisi, ühel või teisel kujul osa ka edaspidi. Kui mitte kandidaadi, siis valijana kindlasti.
