Rubriik: RK2023

Nagu karta võis, näitas Postimehe valimiskompass Hääleandja mulle, et minu vastuste täieliku kattuvuse korral minu enda vastustega on nende kattuvus kõigest 80%. Seda on küll tervelt 1% rohkem kui kohalike valimiste eel, kuid tegemist on siiski ilmselgelt vigase riistapuuga, mistõttu saatsin selle autorile alljärgneva kirja.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Martin Mölder
Teema: Postimehe valimiskompass

Tere!

Avaldan kõigepealt tunnustust selle eest, et erinevalt Delfi valimismootorist on Postimehe valimiskompassi Hääleandja loomisel antud võimalus osalemiseks kõigile kandidaatidele.

Paraku sisaldab teie poolt valmistatud valimiskompass aga üht fundamentaalset viga, mis ilmnes juba kohalike valimiste eel käiku lastud analoogilise leiutise puhul – nimelt moonutab kasutatav algoritm täiesti selgelt seda, mil määral küsimustele antud vastused kattuvad küsimustele antud vastustega.

Kohalike valimiste eel näitas teie poolt tehtud valimiskompass minu puhul vastuste täieliku kattuvuse korral nende kattuvuseks ainult 79%. Nüüd oli vastav tulemus 80, kusjuures ühegi küsimuse puhul ei olnud märgitud vastuseks, et see teema ei ole minu jaoks oluline.

Ma saan aru, et kaalude kasutamine punktide arvutamisel võib teoreetiliselt näida geniaalse ideena, aga… kas teile endale ei tundu nüüd nende mainitud tulemuste valguses, et sellisel kujul on Hääleandja valijaid eksitav, sest ei näita inimestele tegelikult päris adekvaatselt seda, mil määral nende vastused kandidaatide vastustega kattuvad?

Andres Laiapea
kandidaat Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas

---

Kui Delfi puudulik valimismootor väitis, et minu vaated sobivad kõige enam kokku Reformierakonna ja Keskerakonna programmidega, siis Postimehe valimiskompass soovitab mulle (pärast mind ennast) hoopis rohkem teiste erakondade kandidaate. Esimestena tulevad selles nimekirjas Jaak Madison ja Helir-Valdor Seeder.

Esimene keskerakondlane Jaak Aab platseerus alles kuuendaks. Reformierakondlastest tuli esimesena Viljandi linnapea Madis Timpson, kelle vaadetega näidatakse kattuvuseks aga ainult 11%. Samas leiab ühe Reformierakonna kandidaadi hoopis tabeli alumisest otsast ja keskerakondlastest on sellele üsna lähedal Priit Toobal.

Ka pilguheit n-ö poliitilisele maastikule näitab, et ühe ja sama erakonna valijad võivad saada päris erinevate vaadetega kandidaate. Selles mõttes on üksikkandidaat ikkagi kindlam valik. Erakonna nimekirjas kandideerijat valides võib ju juhtuda, et hääl kandub edasi mõnele teisele kandidaadile, kelle vaated erinevad märgatavalt valitud kandidaadi omadest.

Huvitav on siin veel see, et nimekirja vaadates peaks minu vaated kattuma selgelt rohkem Jaak Madisoni omadega, aga poliitilisele maastikule paigutatuna asub mulle palju lähemal Helir-Valdor Seeder, kellest olen samas siiski samuti veidi liberaalsem ja parempoolsem. Nii et segadust tekitab see valimiskompass nii või teisiti.

TÄIENDUS: Martin Mölderi vastus

Tere!

Kuigi me siin jääme võibolla eriarvamusele, siis seletan, miks see tulemus on selline. Kattuvusprotsent näitab seda, kui kindel on võimalik olla, et poliitikul ja valijal on samad vaated just valija perspektiivist. Sellises olukorras tähendavad „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastused teatud ebakindlust, mille tulemusena kokkulangevus ei saagi olla 100%. Kui ma ütlen, et ma eelistan poliitikat x „pigem jah“ ja kui poliitik ütleb, et ta eelistab poliitikat x „pigem jah“, siis ei saa 100% kindel olla, et kui otsustamiseks läheb, siis poliitiku otsus ja valija eelistus kokku langevad.

Pikemalt on Hääleandja toimimist seletatud siin: https://www.postimees.ee/7710037/valimised-2023-kuidas-haaleandja-tootab

Parimat,
Martin Mölder

Maalehe Metsalehe toimetaja Mari Kartau saatis päris asjaliku küsimustiku, mille põhjal valmiv valimiskompass on plaanis avaldada Maalehe veebilehel 16. veebruaril. Esimesed 13 küsimust olid valikvastustega, viimane avatud vastusega.

Tuleb mainida, et ma olen ise väikest viisi metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige, kuid mets ei ole minu jaoks sissetulekuallikas ja looduskaitseliste piirangute all olevat metsamaad ma ei oma – nii et isiklikust majanduslikust huvist ma nendele küsimustele vastamisel ei lähtunud. Pidasin aga kindlasti silmas seda, et riikliku poliitika kujundamisel on vaja leida tasakaal keskkonnakaitse ja erametsaomanike majanduslike huvide vahel üldisemalt.

1. Milline oleks parim viis kompenseerida metsaomanikele looduskaitselisi piiranguid?

Hüvitised ja maa riigile omandamine turuhinnaga + maadevahetus.

2. Kuidas oleks kõige parem kaasata metsaomanikke looduskaitsesse?

Lepinguliste suhete kaudu.

3. Mis peaks olema metsalooduse kaitsmise prioriteet?

Majandusmetsade looduslähedasem majandamine.

4. Milline peaks olema metsade peamine roll kliimamuutuste leevendamisel?

Metsa seotud süsiniku hulga pidev kasv.

5. Kuidas on kõige parem aidata metsal muutuvas kliimas vastu pidada?

Majandame metsa targalt, kuulates teadlasi.

6. Kuidas peaks RMK majandama asulalähedasi metsi (nn KAH alasid)?

Majandamine tuleb kooskõlastada kohalike omavalitsustega.

7. Kas puidust küttegraanulite eksport tuleks keelata?

Ei.

8. Kuidas oleks kõige mõistlikum kasutada puitu, mis praegu ära põletatakse?

Arendada puidukeemiat ja kasutada seal.

9. Kas Eesti vajab puidurafineerimise tehast?

Jah, kui selle toormevajadus jääb alla 2 mln tm .

10. Praegu moodustab metsa- ja puidusektor ligikaudu 10% Eesti majandusest nii kogulisandväärtuse kui tööhõive osas ja tasakaalustab väliskaubandusbilanssi. Kui metsanduse osa majanduses vähendada, siis millega see asendada?

Metsa- ja puidusektor peab jätkama vähemalt samas mahus.

Lisan täpsustuseks, et sektori kui terviku osakaalu ei ole vaja vähendada, aga on vaja muuta rõhuasetusi selle enda sees – vähendada raiemahte, kuid arendada puidu väärindamist, et ei tegeletaks nii palju lihtsalt metsa ülestöötamise ja toormaterjali väljaveoga.

11. Kas lageraied tuleks asendada püsimetsandusega?

Kohati.

12. Kui suur osa metsa peaks olema kaitse all?

Nii nagu praegu.

Lisan täpsustuseks, et osakaal ei peaks üldiselt muutuma, kuid konkreetsete metsade puhul tuleks vastavad otsused kohati üle vaadata (osad metsad kaitse alt vabastada, mujal aga neid sinna võtta).

13. Kui suur peaks olema Eestis raiemaht?

Väiksem kui praegu.

14. Mis on kõige olulisem konkreetne muudatus Eesti metsanduses, mis te kohe ette võtaksite?

Looduskaitseliste piirangute puhul tuleb taastada võimalus maadevahetuseks. RMK-st võiks kujundada rohkem kaitsealuste metsade haldamisega tegeleva organisatsiooni, mille kõige olulisem ülesanne ei ole enam lihtsalt riigile tulu teenida.

Delfi avas valimismootori, mis peaks lihtsustama valijatel valiku tegemist, kuid jätab mitmeti soovida. Seoses sellega saatsin projekti eestvedajale alljärgneva kirja.

Saatja: Andres Laiapea
Saaja: Raimo Poom
Teema: Delfi valimismootor

Tere!

Märkasin, et olete koostanud Delfisse mingi nn. valimismootori, kuid jätnud sealt sihilikult välja kõik üksikkandidaadid ja kolm valimistel osalevat erakonda. Arvestades tõsiasja, et ainsa praegu Riigikogus esindamata erakonnana valimismootorisse kaasatud Eesti 200 avalike toetajate hulka kuulub ka tuntud ettevõtja ja investor Indrek Kasela, kes oli kuni hiljutise ajani Delfi Meedia omanikfirma Ekspress Grupp nõukogu liige, võib jääda paratamatult mulje, et Delfi üritab aidata sel moel kaasa nimetatud erakonna pääsemisele parlamenti. Hajutamaks kahtlusi, et tegemist on keelatud annetusega, mille tegemise eest võib juriidilisi isikuid karistada erakonnaseaduse kohaselt rahatrahviga kuni 15000 eurot, palun teil vastata mõnele küsimusele:

1. Miks on valimismootorisse kaasatud ainult kuus erakonda?

Delfi vastaval lehel on küll kirjas, et kaasatud on erakonnad, mille “toetus peamiste avaldatavate reitingute järgi on viimastel kuudel näidanud, et neil on tõenäoline valimiskünnis ületada”, aga kogemus aastast 2019, kui täpselt sama põhjendusega olid kaasatud täpselt samad erakonnad, pidanuks ju näitama, et erakondade liigitamine arvamusküsitluste tulemuste alusel ei ole adekvaatne, sest Eesti 200, millele mõned küsitlused olid ennustanud parlamenti pääsemist, ei suutnud siis valimiskünnist ületada. Miks ei pöördutud nüüd pärast seda tagasi 2015. aasta mudeli juurde? Toona kaasati valimismootorisse kõik parlamendivalimistel osalenud erakonnad, mis vastasid saadetud küsimustikule ja olid avaldanud valimisprogrammi. Jääb mulje, et sellisest lahendusest loobuti 2019. aastal just selleks, et ainsa parlamendivälise n-ö “uue tulijana” saaks näidata Delfi valimismootori kasutajatele erakonda Eesti 200.

2. Miks ei ole valimismootorisse kaasatud üksikkandidaate?

Hetkel kehtiv Riigikogu valimise seadus on näinud ette võimaluse osaleda valimistel ka üksikkandidaadina, kusjuures meid osaleb nüüd valimistel isegi rohkem kui erakondi. Mina isiklikult ei leidnud valimismootori küsimuste hulgast ühtegi nii keerulist, et ei oleks osanud sellele kuidagi vastata. Miks on selle valimismootori koostamisel üksikkandidaate täielikult ignoreeritud? Kas Delfi üritab täiesti teadlikult sisendada publikule arusaama, et üksikkandidaate ei ole mingit mõtet valida, sest nemad ju nagunii Riigikokku ei pääse, ning vaadata tasub ainult nende erakondade poole, mis tõenäoliselt künnise ületavad? Või levitate te sellist arusaama demokraatiast täiesti ebateadlikult, seda endalegi korralikult teadvustamata?

3. Kuidas täpselt töötati välja selle valimismootori disain?

Mõtlen siinkohal mitte kujundust, vaid just seda, et kaasatud ei ole kõiki valimistel osalevaid erakondi ja täiesti välja on jäetud üksikkandidaadid. Miks valiti Delfi valimismootori jaoks just selline lahendus? Millistel kaalutlustel? Kelle idee see oli? Kes vastavates aruteludes osalesid? Kas esines ka mingeid eriarvamusi?

Andres Laiapea
üksikkandidaat Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas