Artikkel on kirjutatud 26. märtsil, kui Riigikogu võttis vastu valimisõigust piirava muudatuse põhiseaduses, ning avaldatud 1. aprillil toimetatud kujul ajalehes Sakala. Vahepeal panin kirja samateemalise pöördumise Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, et see algataks protsessi topeltkodakondsuse lubamiseks. Pöördumist saab lugeda ja allkirjaga toetada portaalis rahvaalgatus.ee
Riigikogu otsus võtta Volodõmõr Zelenskõi valijatelt Eestis kohalikel valimistel hääleõigus on kahetsusväärne. Sõltumata sellest, kas muudatus põhiseaduses tänavu jõustub või mitte, kujunevad need valimised sügisel ka referendumiks hääleõiguse piiramise küsimuses.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski on märkinud, et valijaskonnaga manipuleerimise tegelikuks sihiks on kindlustada Tallinnas muulaste hulgas ebapopulaarsete erakondade positsioone Keskerakonnalt mandaatide võtmisega. Sotside juht Lauri Läänemets, kes valiti parlamenti Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast, lähtus aga nüüd valimisõiguse piiramist toetades tõenäoliselt pigem hirmust kaotada toetajaid mujal Eestis, näiteks Sakala lugejate hulgas.
Viljandimaal elab muulasi suhteliselt vähe. Statistikaameti andmetel elas eelmise aasta 1. jaanuari seisuga siin kokku 1589 inimest, kellel ei olnud mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust. See on 3,5% kogu Viljandimaa elanikkonnast. Neist 140 olid Venemaa ja 10 Valgevene, aga 1067 Ukraina kodanikud ja 258 määratlemata kodakondsusega isikud. Arvestades, et Ukraina viimastel presidendivalimistel sai Zelenskõi teises voorus 73,4% Eestis antud häältest, puudutab valimisõiguse piiramine siin eelkõige tema valijaid.
Nagu varem märgitud (“Valimisõiguse piirajad eksitavad valijaid”, 5. märtsil Sakalas), on valimisõiguse piirajate poolt toimunud avalikkuse sihipärane eksitamine. Selle sammu astumiseks sellisel kujul ei olnud saadud selget mandaati valijatelt. Presidendi hoiatusi ignoreeriti. Eesti Juristide Liidu arvamusest, et põhiseaduse muutmiseks on vaja oluliselt laiapõhjalisemat ja tasakaalustatumat käsitlust, mis järgiks hea õigusloome tavasid, ei tehtud samuti välja.
Õiguskantsler juhtis oma arvamuses riigikogulaste tähelepanu asjaolule, et põhiseadus, millega anti kohalikel valimistel hääleõigus kõigile püsielanikele, kiideti 1992. aastal heaks rahvahääletusel. Mitmed põhiseadusliku assamblee liikmed, kes võtsid osa selle teksti koostamisest, on olnud selle muutmise suhtes avalikult kriitilised. Riigikogulastele saadeti ka soovitusi korraldada rahvahääletus, et ükskõik milline otsus antud küsimuses omaks tugevamat demokraatlikku legitiimsust.
Kõigest sellest hoolimata toetas suur enamus riigikogulastest ajakirjanduse (sh Sakala) ja arvamusküsitluste survel põhiseaduse muutmist kiirendatud korras, et piirata Eesti alaliste elanike valimisõigust. Kahju. Meil kõigil on olnud praegu harukordne võimalus näha lähedalt ühiskonna radikaliseerimist ja massihüsteeria arenemist. See on alati järk-järguline protsess, mille lõppedes võivad paljud asjaosalised olla üllatunud selle üle, kuhu välja jõuti. Ja see protsess ei ole veel lõppenud.
Kaitsepolitsei võiks avalikustada nüüd enda vastavad ohuhinnangud, et kõigil valijatel oleks võimalik langetada ise informeeritud otsus selle kohta, kas valimisõiguse piiramist toetanud erakonnad ja poliitikud käitusid tõesti vastutustundlikult ja Eesti huvidest lähtudes. Hinnangu sellele saab anda sügisel kohalikel valimistel häält andes. Häälte jaotus nendel valimistel näitab, kas muulaste kollektiivse karistamise eest võetakse Eesti rahva poolt ka kollektiivne vastutus.
Demokraatliku valitsemissüsteemi peamine eelis kõigi teiste ees on mitte otsuste kvaliteet, mis ei pruugi olla alati parim, vaid inimestele osadustunde andmine. Kui inimesed tunnevad, et saavad mõjutada poliitilisi otsuseid valimistel häält andes, on väiksem tõenäosus, et nad üritavad teha seda mingil äärmuslikumal moel. Just selle tõttu on oluline demokraatia pidev süvendamine. Ja ka see, et valijad saaksid langetada nüüd sügisel Eestis selge valiku avatud ja suletud ühiskonna pooldajate vahel.
Valimisõiguse piiramine Eestis on globaalselt osa laiemast autoritaarsest pöördest, mille kehastuseks Venemaal on Putin, Ameerika Ühendriikides Trump. Sotsiaalpsühholoogid võivad seletada, et see on atavistlik reaktsioon ebakindlusele, mida tekitab maailma muutumine hoomamatult keeruliseks. See kõik on mõistetav, võib-olla vältimatu. Aga kui antiputinistlike loosungite all toimub Eestis ühiskonna mentaalne putiniseerumine, siis on Putin juba poolenisti võitnud.
Suurem osa Euroopa Liidu liikmesriikidest võimaldab osaleda kohalikel valimistel ka kolmandate riikide kodanikel. Suurem osa ülejäänutest, nende hulgas näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, on lahendanud probleemi sellega, et võimaldab topeltkodakondsust ning on lihtsustanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamist. Nüüd oleme jõudmas punkti, kus Eestigi peaks liituma selle klubiga.
Ideaalis tuleks muidugi ühineda Euroopa Nõukogu konventsiooniga välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise kohta. Sellega on ühinenud kõik põhjamaad ning eks meilegi meeldi lugeda ennast nende hulka või samasse väärtusruumi kuuluvaks. Nimetatud konventsiooniga liitudes kohustuks Eesti andma igale välismaalasele, kes on elanud enne valimisi riigis seaduslikult ja püsivalt viis aastat, kohalikel valimistel vähemalt hääleõiguse. See oleks aga hetkel ilmselt liiga järsk U-pööre.
Topeltkodakondsuse lubamine oleks samas oluline ka kodumaalt lahkunud eestlasi silmas pidades. Eesti on juba kaotanud palju, sealhulgas Viljandist ja Viljandimaalt pärit inimesi, kes on välismaale elama asudes võtnud lõpuks uue kodumaa kodakondsuse ja loobunud seda tehes mõnikord Eesti omast. Või siis on otsustanud välisriigi kodakondsuse kasuks nende lapsed.
Eeldades, et valimisõigust piirav muudatus põhiseaduses jõustub tõesti juba tänavu, ähvardab kujuneda olukord nüüd sügisel kohutavalt huvitavaks Ida-Virumaal, kus suur osa valijaskonnast kaotab järsku hääleõiguse. Minu arvates peaksid selle pudru sööma ära need, kes selle kokku keerasid. Soovitan kõigil põhiseaduse muutmise poolt hääletanud riigikogulastel ja nende toetajatel kolida kiiresti Ida-Virumaale, et suurendada seal Eesti kodanike osakaalu. Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on müügis väga palju soodsa hinnaga kortereid. Siin kaugel Sakala veergudel endale vastu rinda tagumine ei muuda ju kuidagi sealset olukorda.