Artikkel valmis 7. mail ja ilmus 11. mail 2026 toimetatud kujul Postimehe veebilehel. Minu valimisplatvorm 2027. aasta Riigikogu valimistel sisaldab kahte selles mainitud maksumuudatust: põhitoiduainete käibemaksumäära alandamine ja üleminek astmelisele tulumaksule.
Vahetult pärast 2023. aasta parlamendivalimisi põhjendas Reformierakonna toonane juht Kaja Kallas maksuteemade vältimist valimiskampaania ajal sellega, et maksutõusudest rääkimine on ebapopulaarne. Ta viitas koguni põhiseadusele, mis keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna. Raul Eametsa koostatud raport Eesti majanduse sõlmprobleemidest võiks anda nüüd tõuke, mis aitab vältida sellise vaikimise kordumist.
Eametsa raport on äärmiselt ajakohane. Praegu on just õige aeg pidada laiapõhjalisi arutelusid teemadel, mida tuleks käsitleda ka erakondade peagi valmivates valimisprogrammides. Paraku on see raport nii laiahaardeline, et selle igakülgne kommenteerimine ühe arvamusloo piires on võimatu. Seetõttu keskendun siin vaid mõnele maksudega seotud küsimusele.
Kõigepealt veidi kriitikat. Kahjuks on raportis esitatud konkreetsed ettepanekud maksusüsteemi muutmiseks enamasti väga üldsõnalised. Loodan, et erakondade programmilised lubadused valijatele tulevad konkreetsemad. Sellisel juhul on hiljem kergem hinnata antud lubaduste täitmist.
Näiteks kirjutatakse raportis: “Lihtsustamaks madalama sissetulekuga elanike toimetulekut, võiks kaaluda ka elementaarsete toiduainete käibemaksu erandit…” Kui selline punkt oleks kirjas mõne erakonna valimisprogrammis, ei tähendaks see sisuliselt midagi. Sellist erandit on vaja mitte lihtsalt võib-olla kaaluda, vaid see tuleb päriselt kehtestada! Ja seda lubades tuleb selle eest parlamenti valituks osutudes päriselt võidelda!
Eestis kehtib praegu toiduainetele käibemaksumäär 24%. See on üks Euroopa kõrgemaid. Toidukaupade hinnatasemelt on Eesti tõusnud Euroopa Liidus juba üheksandaks, läinud ette isegi Belgiast. Hinnakasvu tempo on olnud üks euroala kiiremaid. Just see on ju põhjus, miks Jana Guzanova algatatud kollektiivne pöördumine toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks kogus eelmisel aastal 98580 toetusallkirja.
Guzanova algatusele järgnenud reaktsioonid olid väga kõnekad. Riigikogu rahanduskomisjon arutas tema ettepanekut kolmel istungil ja otsustas seda mitte toetada. Rahanduskomisjonis toimus sel teemal kaks hääletust, kus Guzanova ettepaneku tagasilükkamist toetasid Reformierakonna ning erakonna Eesti 200 saadikud. Isamaa, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad olid selle vastu. EKRE esimees Martin Helme puudus mõlemalt hääletuselt.
Reformierakonna maksupoliitika arhitekt Mart Võrklaev väitis ühel neist rahanduskomisjoni istungitest, et Guzanova algatust toetanud inimesed said tegelikult petta ja langesid poliitilise eksituse ohvriks: “Tegemist oli ühe inimese valimiskampaaniaga Keskerakonnas, kus kandidaati esitleti madalama käibemaksu eest seisjana.”
See väide oli selgelt eksitav. Guzanova kandideeris sügisel Keskerakonna nimekirjas kohalikel valimistel, kuid tegi seda ise erakonda astumata. Tema otsus kandideerida ei eelnenud, vaid järgnes algatusele toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks. Enda sõnul kandideeris ta siis valimistel just selleks, et tundis vajadust saada oma ettepaneku taha tugevamat poliitilist toetust.
Keskerakond oli lubanud toiduainete käibemaksu alandamist juba 2023. aasta Riigikogu valimistel ja selle toetajad läksid Guzanova ettepanekuga lihtsalt kergesti kaasa. Küsitluste kohaselt on Eestis kõige madalama sissetulekuga leibkondade hulgas kõige rohkem just Keskerakonna toetajaid. Toidu hind on selliste inimeste jaoks päriselt oluline teema. Nii et Keskerakonna jätkuvalt kõrge reitingu taga võib näha vähemalt osaliselt seda, et ligi viiendik Eesti inimestest elab suhtelises või absoluutses vaesuses.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega taheti teha valitsusele ettepanek toiduainete käibemaksu langetamiseks, langes Riigikogus eelmise aasta detsembris esimesel lugemisel menetlusest välja. Eelnõu vastuvõtmiseks pidanuks seda toetama siis Riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 saadikut. Toetas 19, neist seitse olid keskerakondlased, viis isamaalased, kolm sotsid, kaks EKRE fraktsioonist, ka Jaak Valge erakonnast Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ning parteitu Leo Kunnas. Selline on jõudude jaotus antud küsimuses parlamendi praeguses koosseisus.
Lubadus langetada toiduainete käibemaksu oli 2023. aastal sees ka EKRE valimisprogrammis ning oma meediakanalites armastavad ekrelased sel teemal kõvasti lokku lüüa, kuid detsembris Riigikogus toimunud hääletuselt enamik neist puudus või jättis hääletamata. Kas loodetakse, et sel moel õnnestub muutuda nüüd Reformierakonnale vastuvõetavaks partneriks? Kas Martin Helme loodab saada rahandusministriks Kristen Michali järgmises valitsuses?
Eesti Kaupmeeste Liit tuli märtsis välja omapoolse ettepanekuga kehtestada põhitoiduainete käibemaksumääraks 13%. Minu arvates mõistlik mõte. Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Lätis osadel toidukaupadel 12%. Maksumäära alandamine ei pruugi langetada toidukaupade hinda, aga pidurdaks kindlasti hindade kasvu ning annaks hingamisruumi kodumaistele tootjatele ja kaupmeestele.
Keskerakonna fraktsioon algatas sellest ettepanekust lähtudes aprillis Riigikogus eelnõu käibemaksuseaduse muutmiseks. Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et maksumäära langetamisel väheneks maksutulu hinnanguliselt ligikaudu saja miljoni euro võrra aastas. Samas leitakse, et negatiivne mõju riigieelarvele võib tegelikult olla väiksem, kui suurem tarbimine suurendab maksulaekumisi, inflatsiooni aeglustumine vähendab riigi kulusid ning majanduskasv ja tööhõive suurenemine parandavad eelarvepositsiooni.
Kõlab kenasti, aga… “võib” ei tähenda seda, et nii juhtub. Ei pruugi. Põhitoiduainete käibemaksumäära alandamisega peaks kaasnema ka võrrandi teine pool. Eamets tõi oma raportis välja, et Eesti toetub suhteliselt palju tööjõu- ja tarbimismaksudele, kuid kapitali maksustamine on väga madal. Mina üldiselt varamakse ei poolda, aga sellest raportist leiab ka ettepaneku muuta üksikisiku tulumaks progressiivseks. See oleks ju täiesti sobiv katteallikas, millega korvata toiduainete käibemaksumäära alandamisel tekkiv miinus.
Reformierakonna tehtud maksumuudatustest on võitnud eelkõige kõrgema sissetulekuga inimesed. Parlamendi järgmine koosseis peab hakkama langetama selles osas otsuseid, mis leevendavad väiksema sissetulekuga inimeste olukorda, et parandada nende toimetulekut ja hakkamasaamist sotsiaaltoetuste ja muude abirahadeta. Ainult nii saab pidurdada Eestis sotsiaalse ebavõrdsuse ja õpitud abituse üheaegset süvenemist.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).