Eesti uueks presidendiks määratud Ülle Madise väitis vahetult enne Riigikogus toimunud kinnitushääletust peetud kõnes, et Eestis on loodud korruptsioonivaba riik. Kõnele faktikontrolli teinud tehisaruga juturobot Chat GPT leidis, et just selles kohas peitus tema kõnes kõige selgem faktitäpsuse probleem – esitatud väide oli retooriliselt arusaadav, kuid sõna-sõnalt võttes eksitav.
Kaitsepolitsei aastaraamatus on pühendatud korruptsioonivastasele võitlusele eraldi peatükk, mida uuel presidendil kindlasti lugeda tasuks. Selles märgitakse, et riigi julgeolekut ohustav korruptsioonirisk seostub peamiselt kõrgetasemeliste ametnikega ning suurte investeeringutega riigikaitse-, energeetika- ja muudes sektorites.
“Riigikaitseliste ja energiasektori investeeringute puhul tekitab korruptsiooniohtu investeeringute suurus ja kiirustamise surve,” selgitab kaitsepolitsei. “Viimastel aastatel on märgata nn pöördukse efekti riigikaitsega seotud juhtivate ametikohtade puhul. Avalike vahendite ausa ja võrdse kasutamise põhimõtte järgimiseks on vajalik vältida olukordi, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toote arendamiseks riigi toetust endistelt kolleegidelt.”
Selleks, et vältida huvide konflikti, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmisel töökohal tehtavaid otsuseid, oleks kaitsepolitsei hinnangul vaja sadade miljoniteni küündivate riigihangetega seotud ametnikele rakendada ametist lahkudes nn mahajahtumise aega. Samuti peetakse vajalikuks järjepidevat auditeerimist ning uusi lahendusi kontrolli suurendamiseks, näiteks nn vastasmeeskondade rakendamisega, kes otsivad hankeprotsesside kitsaskohti valdkondades, mis on salastatud riigikaitse huvides.
Selliste muudatuste vajalikkust kinnitavad ka nüüd avalikkuse ette jõudnud probleemid suurte relvahangetega ja riigikontrolli poolt taas välja toodud teised tõsised probleemid kaitseministeeriumi valitsemisalas, mille tõttu astus tagasi kaitseminister Hanno Pevkur ning prokuratuur algatas toimuva uurimiseks kriminaalmenetluse. Riigikontroll esitas tehtud auditi tulemusel taas hulga soovitusi, mida tuleks kindlasti järgida.
Korruptsioonivaba riigivalitsemise ning huvigruppide võrdse kohtlemise tagamiseks peab kaitsepolitsei vajalikuks ka poliitilistele otsustele mõju taotlevate mõttekodade tegevuse reguleerimist. “Korruptsiooniriski maandaks mõttekodade ja nende teostatavate uuringute finantseerimise läbipaistvuse nõue,” selgitatakse samas. “Samuti oleks oluline, et mõttekodade liikmete kohtumised kõrgetasemeliste ametnikega oleks poliitiliste otsustusprotsesside läbipaistvuse tagamiseks registreeritud lobiregistris. Läbipaistmatus loob soodsa pinnase kõrgetasemeliste ametnikega ebaõiglaste kokkulepete sõlmimiseks.”
Rahvusvahelise korruptsioonitaju indeksi kohaselt, mis hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt, jagab Eesti maailmas selles osas 12.–15. kohta Austraalia, Hong Kongi ja Iirimaaga. Eesti skoor on parem kui Lätil ja Leedul, rääkimata Venemaast, aga jääb alla kõigile põhjamaadele, Saksamaale, Hollandile ja mitmetele teistele riikidele.
Korruptsioonitaju indeksit koostab rahvusvaheline korruptsioonivastane liikumine Transparency International, mida Eestis esindab ühing Korruptsioonivaba Eesti. Tänavu toodi selle poolt välja, et Euroopa Liit on küll jätkuvalt kõige madalama korruptsioonitasemega piirkond, kuid on näha märke korruptsioonivastase võitluse raugemisest. Eestis on korruptsiooni tajumine püsinud viimased kolm aastat samal tasemel.
Korruptsioonivaba Eesti rõhutas, et tööd tuleb teha lobitöö läbipaistvuse, vilepuhujate kaitse ja erakondade rahastamise läbipaistvuse teemadel. “Vajame rohkem kui kunagi varem tõhusat juhtimist, paremat poliitkultuuri ning sõltumatuid ja ausaid institutsioone, mis teeniksid siiralt avalikku huvi. Ühiskondliku usalduse taastamiseks tuleb aga astuda konkreetseid samme võimukandjate vastutuse suurendamiseks, millest Eestis üks esimesi ja vältimatuid on erakondade rahastamise seadusandluse reform,” märkis ühingu juhatuse esimees Taavi Saat.
Ülle Madise tõi oma kõnes presidendikandidaadina ühe peamise probleemina samuti välja usalduse puudumise. Samas ei visandanud ta konkreetseid samme selle taastamiseks. Need on aga vajalikud, kui päriselt ühiskondliku usalduse suurenemist soovitakse. Alustada võiks näiteks sellest, et hoidutakse olukorra ilustamisest – Eesti ei ole korruptsioonivaba riik, aga poliitikud võiksid hakata nägema taas eesmärgina selle poole püüdlemist – probleemi lahendamine algab selle olemasolu tunnistamisest.
* Faktikontrolli teostas Andres Laiapea, kes on kandidaat Riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaal. Sisuliselt on tegemist valimisreklaamiga.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).