Järgnev artikkel valmis 13. aprillil, ilmus 15. aprillil 2026 toimetatud kujul ajalehes Sakala.
Riigikogu valimisteni on jäänud vähem kui aasta. Nende valimiste peateemadeks kujunevad tõenäoliselt julgeolek, majandus ja inimeste toimetulek, kuid unustada ei tohiks muudki. Esitan enda seisukohad, mis puudutavad demokraatia süvendamist. Erakondadel on lubatud neid vabalt oma programmidesse kopeerida. Samme nende elluviimiseks võib astuda Riigikogus muidugi ka juba enne valimisi.
President tuleb valida otse rahva poolt, et ta saaks täita paremini tasakaalustavat rolli parlamendi ja valitsuse suhtes. Väited, et sellega peaks kaasnema presidendi võimu suurendamine, ei vasta tõele. President valitakse otse rahva poolt enamikes Euroopas asuvates parlamentaarsetes vabariikides.
Eestis on erakonnad teinud algatusi üleminekuks presidendi valimisele otse rahva poolt ainult opositsioonis olles, kuid hoidunud neist võimule saades, sest presidendi valimise praegune kord on kasulik võimul olijatele. Selleks, et pärast järgmisi valimisi taas nii ei juhtuks, on vaja parlamenti vähemalt ühte sõltumatut saadikut, kes hoiaks teemat üleval ka siis, kui need poliitikud, kes räägivad opositsioonis üleminekust presidendi otsevalimisele, üritavad seda pärast võimule saamist jälle unustada.
Rahval peab olema õigus algatada seaduseelnõusid. Põhiseaduse kohaselt on Eestis kõrgeima võimu kandja rahvas, kuid alates 1934. aasta riigipöördest, millega kehtestati autoritaarne režiim, on õigus algatada seaduseelnõusid rahvalt ära võetud. Selleks, et rahvas saaks olla päriselt kõrgeima võimu kandja, tuleb see õigus taastada. Mitte lihtsalt palvekirjaõigusena, vaid päriselt.
Kui vähemalt 25000 hääleõiguslikku kodanikku toetab rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu uue seaduse andmiseks, olemasoleva muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, peab see minema Riigikogus hääletamisele. Kui Riigikogu otsustab selle tagasi lükata, peab see minema rahvahääletusele.
Enne 1934. aasta riigipööret nägi põhiseadus ette, et kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse või võtab vastu Riigikogu poolt tagasilükatud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised. Selle punkti taastamisest tuleks hoiduda, et konkreetsete küsimuste otsustamist rahvahääletusel ei hakkaks enam nii palju mõjutama laiem rahulolematus parlamendi koosseisu ja tegevusega.
Rahval peab olema õigus Riigikogu laiali saata. Selleks, et rahvas saaks olla päriselt kõrgeima võimu kandja, peab sellel aga olema siiski ka võimalus Riigikogu laiali saata. Kui vastavat algatust toetab enam kui pool viimastel Riigikogu valimistel osalenud hääleõiguslike kodanike arvust, tuleb korraldada uued Riigikogu valimised.
Selline muudatus kindlustaks esindusdemokraatiat. Praegune olukord, kus pikki aastaid saab ametis jätkata parlament, mis on juba kaotanud valijaskonna usalduse, ei ole kooskõlas esindusdemokraatia mõttega. Rahval peab olema võimalus selline parlament laiali saata.
Riigikogu tuleb valida proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Seda ütleb nii meie põhiseadus kui ka praegu kehtiv valimisseadus, kuid tegelikult on kehtestatud sellega põhjendamatult keeruline valimissüsteem, mis seda põhimõtet oluliselt moonutab.
Riigikogu valimisteks tuleks moodustada üks üleriigiline valimisringkond, kus mandaadi annab 1/101 kehtivaks loetud häältest. Selleks, et vältida parlamendi liigset killustumist, peaks sel moel jagatud kohtadest ülejäänud kohad minema boonusena kõige rohkem hääli kogunud nimekirjale. Nii saaks ühest küljest tagatud ka väiksemate erakondade esindatus parlamendis, kuid teisest küljest motiveeritaks erakondi koonduma.
Poliitiline maastik tuleb avada vabale konkurentsile. Praegu piiratakse Eestis uute erakondade asutamist sellega, et nende registreerimisel nõutakse vähemalt viiesaja liikme olemasolu. Nende osalemist valimistel takistatakse sellega, et kandidaatide ülesseadmisel Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks nõutakse suure kautsjoni tasumist, mille juba Riigikogus esindatud erakonnad saavad maksta ära endale riigieelarvest tehtavatest eraldistest.
Poliitilise maastiku avamiseks vabale konkurentsile tuleb kaotada erakondade registreerimisel kehtiv nõue liikmete arvule ja kandidaatide ülesseadmisel kehtiv nõue kautsjoni tasumiseks. Selleks, et vähendada edaspidi n-ö ebatõsiseltvõetavate kandidaatide osalemist valimistel, tuleks nõuda kandidaatide registreerimisel hoopis toetusallkirjade esitamist. Kandidaadi registreerimiseks peaks teda toetama Riigikogu valimiste puhul vähemalt 10, Euroopa Parlamendi valimiste puhul vähemalt 50 hääleõiguslikku isikut, kusjuures üks selline isik saaks toetada oma allkirjaga korraga ainult ühte kandidaati.
Samuti tuleb muuta erakondade riigipoolse rahastamise korda. Oleks õiglane, kui erakondadele riigieelarvest tehtavad eraldised seotaks selgelt valijate poolt antud häältega. See tähendab, et Riigikogu valimistel osalenud erakond saab iga saadud hääle kohta konkreetse summa, näiteks 5 või 10 eurot aastas, mis fikseeritakse juba erakonnaseadusega ega ole kergesti suurendatav. Nii muutuks erakondade riigipoolne rahastamine õiglasemaks ja valijatele arusaadavamaks, kuid samas seataks sellele ka selge piir.
Kindlasti räägivad erakonnad oma valimisprogrammides ja nende esindajad valimisdebattides ka eelseisvate valimiste eel palju demokraatiast, vajadusest seda kaitsta ja hoida. Seda on tehtud enne kõiki valimisi. Küsimus on aga selles, kui tõsiselt seda tehakse ja mida selle all täpselt mõeldakse. Riigikogu praeguse koosseisu suurimaks saavutuseks jääb selles osas ilmselt otsus võtta kohalikel valimistel hääleõigus alaliselt Eestis elavatelt kolmandate riikide kodanikelt. Enda valijatele esitleti seda demokraatia kaitsmisena, kuid tegelikult toimus selle kitsendamine.
Loodetavasti ei tule Eestis enam kellelegi mõtet “demokraatia huvides” valimised ära jätta, nagu tehti 1934. aastal riigivanema valimistega, kui võitjaks ähvardas tulla “vale” kandidaat. Toona alanud vaikiv ajastu oli ju see, mis viis lõpuks hääletu alistumiseni.