Ei tohiks olla üllatav, et EKRE juhid Martin ja Mart Helme toetasid oma pühapäevases raadiojutluses innukalt USA ja Iisraeli sõjalist erioperatsiooni Iraanis. Lõppude lõpuks on tegemist vanade propagandatöötajatega, kes teenisid erakondadeülese sõjapartei huve juba ammu enne seda, kui neist sai kontrollitud opositsioon Eesti parlamendis. Vahepeal peeti lihtsalt poliitiliselt kasulikumaks mängida suuri rahumehi, nagu tegi Donald Trump, kuid nüüd on tuuled pöördunud ja nad näitasid taas enda õigeid värve.
Samas paljastasid nad seda tehes kujukalt, mille poolest EKRE (või vähemalt selle praegused juhid; paljud realiikmed tõenäoliselt mitte) erineb sellistest suurtest rahvuslik-konservatiivsetest erakondadest nagu Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja Austria Vabaduspartei. Ka need kaks erakonda on orienteerunud välispoliitiliselt viimasel kümnendil paljuski Trumpile, arendanud lähedasi suhteid tema ringkonna inimestega, kuid nemad ei ole loobunud seda tehes poliitilisest autonoomiast, vaid on seismas siiski omaenda rahva huvide eest. See tähendab, et nad ei ole võtnud omaks USA välispoliitilisi eesmärke ega toimi mingite Trumpi apologeetidena.
Loomulikult ei hakanud nad nüüd Trumpi otseselt kritiseerima, sest soojad suhted Trumpi ringkonnaga on nende jaoks jätkuvalt olulised, aga nad ei hakanud seda USA ja Iisraeli sõjalist erioperatsiooni ka kuidagi õigustama. Oma avaldustes keskendusid nad selle negatiivsetele mõjudele, mis ulatuvad Euroopasse.
Alternatiiv Saksamaale nõuab kriisi ohjeldamist
AfD esinaine Alice Weidel kritiseeris reedel Saksamaa valitsust, et see ei ole astunud veel samme, mis leevendaks kriisiga kaasnenud kütuste hinna tõusu, sidudes selle varasema kriitikaga riigi energiapoliitika aadressil.
“Aastakümneid on valitsus oma energiapoliitika kaudu kütusehindu hoolimatult üles ajanud ja autojuhid sellega suure koorma alla pannud: kuni 65% bensiini hinnast läheb otse riigile – energiamaksude, ideoloogiliste CO₂-tasude ja käibemaksu kaudu. Kui sotside saadikud nõuavad nüüd “kütuse hinnale lage” ja asekantsler Klingbeil süüdistab naftakompaniisid “riisumises”, sest energiahinnad Iraani sõja tõttu kerkivad, siis ei ole see muud kui puhas silmakirjalikkus,” leidis Weidel. “See näitab, kui sihitult valitsus tegutseb, kui on vaja rahvusvahelise kriisi laastavaid tagajärgi kodanikele realistlikult hinnata ja hädavajalikud abimeetmed kasutusele võtta.”
“Sel ajal, kui kodanikke ning ettevõtteid tabab täie jõuga hinnašokk tanklates, otsustab Friedrich Merzi juhitav must-punane koalitsioon luua “töögrupi”, et plahvatavad hinnad luubi alla võtta. Ka majandusminister Reiche plaan kontrollida kartellidevastasest vaatepunktist, kas turuhinnad “sellisel tasemel” on õigustatud, ei hakka isegi leevendama rahalist mõju autojuhtidele. Merzi valitsus tõestab taaskord, et see ei ole võimeline tõelistele kriisidele tõhusalt vastama,” märkis Weidel.
“AfD nõuab, et Friedrich Merz ja tema valitsuskoalitsioon rakendaks nüüd koheselt tõhusaid meetmeid, mis kaitseksid autojuhte ja majandust Iraani konflikti laastavate mõjude eest. Nende hulka kuuluvad kütustele kehtestatud maksude langetamine ja kõigi kliimaga seotud tasude täielik peatamine,” rõhutas Weidel. “Meie nõuame, et valitsus teeks kõik selle nimel, et hoida ära konflikti edasine eskaleerumine, et vältida majanduslikku kahju meie maale ja hoida ära miljonite põgenikega humanitaarkatastroof.”
Trumpi otsesest kritiseerimisest Weidel küll hoidus, aga ta ei kiitnud seda sõjalist erioperatsiooni vähimalgi määral heaks ja nõudis Saksamaa valitsuselt tegutsemist konflikti ohjeldamise nimel. Ehk sisuliselt täiesti erinev sellest panegüürilisest Trumpi fännamisest, millega esinesid nüüd Martin ja Mart Helme.
Austria Vabaduspartei juht reageeris kiiresti
Austria Vabaduspartei esimees Herbert Kickl teatas juba esmaspäeval, et valitsus peaks kutsuma tekkinud olukorras koheselt kokku riikliku julgeolekunõukogu ja võtma kasutusele meetmed ohutsoonis viibivate austerlaste turvalisuse tagamiseks ning tegelema ka energiatarnete, inflatsiooni ja immigratsiooni kaudu toimuva konfliktide importimisega seotud problemaatikaga.
Kickl leidis, et see on vastutustundetu, kui valitsus peidab Austria ees olevate vahetute ohtudega silmitsi seistes lihtsalt pea liiva alla. “Me elame läbi ohtlikku dünaamikat, millel on potentsiaal tõugata kogu see regioon ja seega kogu maailm laastavasse kriisi. Praegu ei ole aeg selleks, et paisata maailma mittemidagiütlevaid fraase või manitsussõnu, mis nagunii kedagi ei huvita,” kritiseeris ta valitsust. “Mina ootan vastuseid, mitte õigustusi. Selleks tuleb kutsuda koheselt kokku riiklik julgeolekunõukogu, et kaardid lauale lüüa!”
“Mis juhtub meie majandusega, kui nafta hind läbi katuse lööb? Kas me oleme Katariga sõlmitud väidetavalt kasuliku LNG-lepinguga seadnud ennast järgmisse fataalsesse ja kulukasse sõltuvusse vaid selleks, et seista nüüd ebaõnnestunud energiapoliitika varemetel?” küsis Kickl, hoiatades Hormuzi väina sulgemise tagajärgede eest. “Kui selles globaalsete tarneahelate elutähtsas punktis järsku kõik seiskub, võib ka meil Austrias seista ees seninägematu hinnaplahvatus. Sellel kaotajate valitsusel ei ole ilmselt aga mingit plaani, sest see ei ole andnud seni mingeid vastuseid. See sõidab nägemise järgi ja loodab parimat, aga süütenöör põleb juba eredalt.”
Lisaks majandusprobleemidele rõhutas Kickl julgeolekuprobleeme, mis tulenevad konfliktide importimisest, märkides, et aastaid kestnud avatud piiride poliitika kaudu on Lähis-Ida probleemid ja poliitiline islam jõudnud otse Austria enda linnadesse. “Millist mõju omavad need sõjasündmused julgeolekuolukorrale Austrias, kus me juba niigi massilise sisserände all ägame? Me istume püssirohutünnil omaenda riigis ja valitsus vaatab tegevusetult pealt kuidas süütenöör ühe lühemaks muutub. On vaja panna kohe lauale meetmed, mis kaitseksid meid otseste ja kaudsete negatiivsete mõjude eest, nii majanduslike kui julgeolekualaste,” rõhutas Kickl.
“Meieni jõuavad uudised, et välisministeeriumist ei lähe infot austerlastele, kes selles regioonis paigal istuvad. Sellega tuleb koheselt tegeleda! Milliseid meetmeid rakendatakse nende austerlaste abistamiseks, kes on endiselt selles mõjutatud regioonis?” küsis Kickl. “Me ei tohi oodata seni, kuni on juba liiga hilja. Austria, meie kodanike ja meie majandusliku julgeoleku kaitse peavad olema nüüd esikohal. Meetmeid tuleb rakendada nüüd, enne kui on tõesti liiga hilja!”
Mure oma kodanike, sõja majandusliku mõju ja julgeoleku pärast Austrias endas – need olid asjad, mis olid nüüd olulised Austria Vabaduspartei juhi jaoks. Mingit Trumpi õigustamist ei toimunud. Seda, et mure julgeoleku pärast Austrias endas ei ole alusetu, kinnitas kolmapäeval ühe Viinis asuva islamikeskuse juures puhkenud massikaklus. Seal läks teineteist kaigaste ning metallvarrastega tümitades käsipidi kokku umbes 70 iraanlast, üheksa sai vigastada, mitu vahistati. Islamikeskuses oli toimunud üritus tapetud ajatolla Ali Khamenei mälestamiseks, samas kõrval aga režiimivastaste meeleavaldus.
EKRE esimehel Martin Helmel kulus terve nädal, et nüüd üldse mingi seisukoha avaliku väljendamiseni jõuda. Ja kui ta seda lõpuks tegi, siis oli see lihtsalt Trumpi sõjapoliitika õigustamine, praktiliselt puudus mure selle sõja võimalike mõjude pärast meie rahvale.
Tahad lugeda rohkem selliseid kirjutisi? Nende valmimist on võimalik toetada ülekandega OÜ Loomepunkt pangakontole EE547700771002517312 (LHV pangas, selgitus: lugeja vabatahtlik toetus).